Kolmapäev, 4. märts 2015

Korduma Kippuvad Küsimused

Tsauki!

Nagu paljud nüüdseks juba teavad, siis tulin 17. veebruaril üllatusvisiidina mõneks ajaks koju tagasi. Hull, eks?? Tulen soojast Austraaliast külma ja märga Eestisse puhkama. HULL OLEN PEAST VÕI??!! Natuke ikka olen jah, aga see on täitsa avalik info.

Võtan siis ette siin laevasõidu ajal (Soome sõidan) väikese kirjatüki kirjutamise ja vastan küsimustele, mida on viimase 2 nädala jooksul küsitud palju kordi.

1. MIKS SA TAGASI TULID??

Tulin puhkama. Uskuge või mitte, aga oli vaja puhkust sellest Austraalia elust. Lõpuks oli nii palju asju, mille üle ma otsustama pidin ja kuna mind ikkagi miski seal vägisi kinni ei hoidnud, siis mõtlesin, et lähen värskendan ennast karges Põhjamaa ilmas. Aga mõni võib küsida: Miks sa siis näiteks Aasiasse ei läinud paariks kuuks? Hea küsimus.. põhiliselt siiski rahalistel põhjustel. Mitte, et Eestisse tulek odav lõbu oleks, aga ikkagi. Ja tahtsin koduseid ka näha.

2. MIKS SA MULLE EI ÖELNUD, ET SA TULED?

Sellepärast, et see oli täiesti TOP SECRET saladus ja tahtsin kõiki üllatada. Väga vinge oli näha kõigi reaktsioone kui ma kuskilt nurga tagant välja tulin. Väga uhke olen oma otsuse üle asja saladuses hoida. :)

3. KAS SEAL OLI LIHTNE TÖÖD LEIDA?

Ausalt öeldes oli aasta alguses töö otsimine päris hirmuäratav tegevus. Ja mul läks töö leidmiseks aega umbes kuu ja sain selle põhimõtteliselt läbi tutvuste. AGA nüüd ütleksin, et kui endal hakkamist on ja inglise keel suus, siis ma ei näe põhjust, miks inimesed päeva või paariga tööd ei peaks leidma. Tuleb olla julge ja tööandjatele helistada või siis ise kohale minna ja oma CV anda ning seeläbi saad ka tööandjaga rääkida. E-mailide saatmine seal maal töö leidiseks on küllaltki mõttetu tegevus.
Kujutage ise ennast tööandjana ette.. Iga päev laekub teile e-kirju sadadelt inimestelt, kellest julgelt 70% ei oska inglise keelt. Kaua te jaksate seal teri sõkaldest eemaldada? Maksimum paar tundi.
Minu ülemus pani kuulutuse üles Gumtree-sse ja kirjutas, mida ta tööotsijalt ootab. Üks punkt oli see, et sõnumi saatmise asemel helista. Sest sellisel juhul sai ta varakult selgeks, kas inglise keelt osati või mitte. Aga ikkagi saadeti e-kirju ja sõnumeid. Need inimesed, kes lugeda ei osanud, ilmselgelt tööpakkumist ei saanud. Nii, et mõnel puhul võib su töösaamise võimalus oleneda lihtsast lugemisoskusest!




4. KUIDAS SIIS PALKADEGA IKKAGI LUGU ON?

Palgad on head. Eesti omadega võrreldes ikka väga head. Aga palju oleneb, millega sa tegeled; kes su tööandja on; kas ületundide ja pühade eest makstakse topelt; jne.
Enda palga kohta võin öelda, et teenisin keskmiselt 950 dollarit nädalas ehk umbes 650 eurot. Kuupalk oli 2000 euro ringis. Ja ma võin ausalt öelda, et ma sain üsna madalat palka. Kui aga õnneks läheb ja saad teha palju tunde ning makstakse topelttasusid, siis pole mingi probleem see summa duubeldada.

5. MIS HUVITAVAID LOOMI SA NÄGID?


Ausalt ei näinudki kedagi ülipõnevat. Kängurud olid huvitavad esimesed 2 nädalat, seejärel tekkis juba üpriski sügav viha nende vastu. Miks? Sest need jobud hüppasid pidevalt autode ette, sõid sul aias kõik ära ja olid üldiselt nuhtluseks. Kahjuks ma piisavalt palju ringi ei liikunud, et koaalasid näha. Ahjaa.. emud jooksid seal vabalt ringi ja vot, kus nad on hirmsad. Nende ette küll jääda ei tahaks.

6. OLE NÜÜD TÕSINE! ÄMBLIKUD JA MAOD?!? KARTSID KA?

Alguses oli küll natuke hirm, et mõni ämblik padja alla poeb, aga see kadus üsna kiirelt. Töö ajal sattusin mõni kord mõne mürgise ämbliku või mao otsa, aga kui neist ikkagi katsuda eemale hoida ja/või ära tappa, siis oli täitsa okei. Viimastel nädalatel oli kusjuures kõige rohkem kokkupuuteid nende elukatega. Toas oli üks Huntsman ämblik ja rohides oli umbrohu sees, umbes 10cm kaugusel mu käest üks pruun (pruun ei ole hea värv) madu. Ämbliku tapsin ära ja madu lasi ise jalga enne kui ma midagi ette võtta jõudsin.
Vahel ikka keegi kuskilt karjus ka, et "madu, madu!" aga kuradid on nii kiired ja jõudsid ikka minema minna.
Ämblikke leidus päris palju.. just aedviljade peal, aga kui ise neid näppima ei lähe, siis nemad sind ka ei ründa.
Iga päev ma jalanõusid ja riided küll läbi ei otsinud ning teki alla pugesin ka julgelt.


7. KAS ELU ON KALLIS? TOIDUD? ALKOHOL? TUBAKAS?

Minu arvamus on, et elu on kallis kohalikule, aga lihtsal töötaval seljakotiränduril on päris hea. Ja nagu ikka on linnas elamine kallim kui maal. Toidud on mu meelest Eestiga samal tasemel.. Ausalt. Alkohol ja tubakas aga kordades kallim. Ühe suitsupaki eest tuli välja käia 20 eurot ja kasti õlle eest 30 eurot. Kallis!
Kui aga paar küsimust tagasi lähed, siis näed, et palgad on ju suuremad. Järelikult kohalike normide järgi saab hakkama.

8. KAS LIHTSAM ON ÜKSI VÕI MITMEKESI?

Vot see on juba keerulisem küsimus. Mina eelistan üksi olemist. Probleeme on vähem. Teen, mis tahan, siis kui tahan, seal kus tahan.
Mitmekesi reisides on mitu varianti:

  • paar - töö leidmine ühes kohas on veidi keerulisem. Üldiselt tahetakse, et poiss teeb õues füüsilist tööd ja tüdruk siis toas koristab, kokkab ja lapsi vaatab. Kui sellega rahul olete, siis miks mitte. Muidugi on võimalus ka saada koos pakkima või korjama vms. Kuidas õnneks läheb. Üldiselt paarid panevad raha ühte patta ja nii vähendatakse elamiskulusid ning suurendatakse säästmist. Tõenäoliselt kõige edukam variant.
    AGA mõningates kohtades ei võeta paare tööle, sest kui juhtub, et minnakse tülli, siis tõmmatakse sellega töö juures produktiivsus ja moraal alla ning seda tööandjad ka ei taha.
  • 2 sõpra/sugulast vastassoost- kui varakult tööandjale selgeks teha, et te koos-koos ei ole, siis tõenäoliselt saab ühes kohas tööle küll. Jällegi tuleb hoiduda draamast.
  • 3 või enam sõpra - kõige minimaalsemad võimalused ühte kohta tööle saada. Tõenäoliselt on ainsad kohad, kuhu nii võetakse puuviljade korjamise/pakkimise farmid. 
  • üksi - kui transport on endal olemas, siis on uksed valla kõikjal. Pead ainult ise hakkaja olema ja tööd peaks leiduma piisavalt, et saaksid ise valida, kuhu minna ja mida teha tahad.

NB!! Tihti juhtub nii, et mitut inimest korraga tööle võttes, tekib situatsioon, kus 1 inimene on superhea tööline ja teise jaoks ei sobi see ala üldse. Sellisel juhul oleneb täiesti tööandjast, kas jäetakse mõlemad tööle, pärast motiveerivat kõnet halvemale töölisele; lastakse mõlemad lahti; lastakse üks lahti.
Viimane variant on kõige halvem, sest enamasti ikka jagatakse mitme peale üht autot ja kui maapiirkonnas elad, siis eraldi kohtades ilma transpordita tööd leida on VÄGA KEERULINE.

Kirjeldasin siis maal elamise puhul situatsiooni. Linnas on selle võrra parem, et saab eraldi kohtadesse tööle minna ja ühistransporti kasutada. Sellisel juhul ei ole väga vahet, kas teid on üks, kaks või kakskümmend. Pärast tööd kodus aega viita saate nii palju kui jaksate.

9. MILLAL SA TAGASI LÄHED?

Kui nüüd päris aus olla, siis ma ei teagi. Esialgne plaan oli juuni kuus tagasi minna. Tekkinud on aga mitmeid erinevaid ideid/mõtteid ning praegu pole ma veel midagi otsustanud. Tagasi lähen aga kindlasti, sest ma jätsin pool oma elu sinna ja sõbrad ja mul on veel väga-väga palju Austraaliat nägemata.

10. KAS SOOVITAD MINNA TEISTELEGI?

Muidugi. Minge noored, avastage maailma, kogege uusi elamusi! Ega see kogemus teilt ju külge mööda alla ei jookse ja Eestisse elama saate tulla alati.

Kindlasti on alguses hirmus ja tekib koduigatsus ning võõras riigis saad kultuurišoki. Aga sellest kõigest saab üle - tekivad uued sõbrad, seikled uues ja põnevas kohas ning ühtlasi saad selle kõige juures ka suure tõenäosusega raha tulevikuks kõrvale panna või siis hiljem veel aasta-paar kuskil mujal ringi reisida.

Ja kui soov on sinna elamagi jääda, siis anna endast 110% protsenti. Jää sellega silma, et sa märkad seda, mida teised ei näe; teed selle lisa sammu, mis tööandjale silma jääb. Võtad vastutuse vigade ja kordaminekute eest. Oled aus ja asjalik ning võibki juhtuda, et tööandja sulle sponsorviisat pakub ja see läbi saad võimaluse juba kauemaks Austraaliasse jääda. (Tegelikult kehtib see viimane lõik kõigi tööde kohta. Näita, et sa oled väärt rohkemat!)


Kui kellelgi on veel küsimusi, millele nad vastuseid sooviks, siis olge julged ja kirjutage siia kommentaaridesse või mulle facebooki ning annan endast parima, et neile vastata.

Plaanin ikka veel Austraalia teemal postitada ja ära rääkida oma viimaste kuude tegemised, kogemused, emotsioonid.

Seniks aga päikest!!

Katre