pühapäev, 10. aprill 2016

Igal maal ise viis


Heihopsti!

Juba uus postitus? Mis värk on? Nimelt on ilm vihmane, mis tähendab, et teha pole essugi ja mõtlesin, et kirjutan natuke elust-olust siinpool maakera. Asjadest, mis on teistmoodi või muidu silma torganud.

Enne alustamist aga võtan lühidalt kokku möödunud nädala. Töö on ikka töö, kuigi palju stressivähesem kui varem. Teise supervisoriga hakkavad asjad juba paremini sujuma, mis teeb töö palju lihtsamaks. Samuti on hea, et töötajad on normaalsed ja saavad aru, et tööl peaks ikka töötama, mitte ootama, et makstakse niisama passimise eest.
Ülemus läks oma perega neljapäeval 5ks päevaks puhkusele ja jättis meid farmi eest vastutama. Nad pole juba üle 5 aasta kindlasti pikemal puhkusel olnud kui paar päeva. Just seetõttu, et pole olnud kedagi, keda usaldaks. Esimesed kaks päeva möödusid probleemideta, loodetavasti on saa ka esmaspäevaga.
Reedel pärast tööpäeva lõppu tegime sel puhul väikse istumise ka ülemuse õuel. Teine supervisor Julian ostis kasti õlut ja isegi meie traktorist Cameroni tuli bäkkerite sekka. Iga reede võiks selline olla!
Kodus on ka okei. Ainuke asi on see, et siinsed koerad ajavad mind hulluks. Kutsikaid on umbes 10, kes vigisevad palju ja lisaks on mul kõrvaltoas üks koer väiksesse aedikkusse pandud, sest Pam sõitis tal puusaluu mõraseks ja koer ei tohi liikuda. Kuna teised koerad saavad vabalt liikuda ja sel koeral on igav, siis ta väljendab oma meelepaha üsna lärmakalt. Väga väga ebameeldiv kui üritad oma ainsatel vabadel päevadel sisse magada, aga koerad ajavad sind ikkagi kell 5 hommikul üles.

Sellega saigi nädal kokku võetud.

Tahtsin rääkida Austraalia hindadest. Tean, et paljusid kodus huvitab, mis asjad/teenused maksavad. Kõigepealt pean rääkima aga palkadest, et luua võrdlusmoment. Mina teenin 25 dollarit tunnis, teised bäkkerid umbes 19-21 dollarit ning paljud kohalikud kuskil 30 ja rohkem dollarit. See tähendab mulle, et nädalas teenin mina kuskil 1000 dollarit 40 tunniga, mis eurodes teeb ümmarguselt 670. Enamasti käib palga/rendi jms. maksmine nädala kaupa või korra kahe nädala jooksul.

Panen kirja mõned asjad, mille seni ostnud olen, või mille hinda tean. Kurss hetkel Google-i järgi 1 AUD = 0,67 EUROT

KAUP / TEENUS
HIND DOLLARITES
HIND EURODES
MEESTE T-SÄRK
5
3,35
SOKID 3 PAARI
6
4,02
FLANELL PLUUS
16
10,72
VAHVLID 125G
0,60
0,40
SPAGETID 500G
1
0,67
PORGAND 1KG
0,75
0,5
ÕUN 1 KG
2,90
1,9
BANAAN 1KG
3,40
2,2
MAAPÄHKLIVÕI 500G
5
3,35
DEODORANT
4
2,68
COCA COLA 2L
3
2,01
KANATIIVAD 1KG
10
6,7
KANAPALLID 500G
7
4,7
KRÕPSUD 170G
3,20
2,15
JIM BEAM VISKI 1L
47
31,5
SUITSUD 40 PAKIS
35
23,5
BENSIIN 1L
1,1
0,737
Rent hostelis päevas
18
12.06




Minu meelest on peaaegu kõik peale alkoholi ja tubaka siinkandis odavam. Toiduainetest on lihatooted Aussis küllaltki kallid, eriti kana ja sealiha, odavaim on veiseliha. Ka riided on odavad kui lähed suurtesse ja odavatesse poodidesse nagu K-mart, Target või Big W. Vaatasin seal just ükspäev ringi ja paar sandaale maksis 2 dollarit, tennised 5 dollarit, t-särk 5 dollarit jne.
Kõige rohkem tuleb maksta rendi eest, mis on hirmkallis. Üks öö hostelis - väikses toas, ühiskasutatav WC/dušš ja köök, on miinimum 18 dollarit. Linnas maksavad inimesed umbes 250 dollarit nädalas majas ühte tuba rentides. Odavamate majade hinnad algavad 250 000st maakohtades.

Üleüldse on siin huvitav komme oma majades elada vaid lühikest aega. Paljud kohalikud, keda tean, müüvad oma maja iga paari aasta järel ja kolivad jälle uude kohta. Saan aru sellest, et mõnikord on tõesti kasulik buumi ajal maja müüa ja vaheltkasu lõigata, kuid minu jaoks on kodu ikkagi igaveseks. 5 aastaga ei ole võimalik korralikku maakodu ja aeda sobivasse kordagi saada. Ei kujuta küll ette, et ostan maja, elan mõned aastad seal, harjun inimeste ja oludega, siis kolin ja ring hakkab otsast peale. Seda enam, et enamasti on maja ostuks siiski vajalik suur laen.
Mis veel teistmoodi on? Poodides on müüjad sõbralikud. Ilusti öeldakse tere, siis küsitakse kuidas läheb ja võib-olla saab räägitud veel enamatki. Mitte, et kedagi huvitab, kuidas sul TEGELIKULT läheb. Tuleb lihtsalt vastata, et aitäh ja sul endal?
Lisaks saab poes sularaha välja võtta. Ei pea minema pangaautomaati otsima, vaid saad kassas cash-outi küsida. Enamasti seda pakutakse müüja poolt. Kuulsin, et Eestis hakatakse maapoodides samuti seda teenust pakkuma ja see on küll tore uudis.
Kõige parem, aga ka häirivam teenus, mida poes pakutakse, on see, et asjad pakitakse sinu eest ära. Aga kahjuks kasutatakse üsna väikseid õhukesi kilekotte, mis tähendab seda, et kui sul on käru asju täis, lõpetad 20+ väikse kilekotiga ning igas kotis on a'la 4 asja. Kohutavates kogustes kilekotte, mis otseloomulikult tähendab seda, et ei olda väga loodussõbralikud. Ja see on selle asja juures kõige imelikum – väga paljud austraallased tahavad just loodust säästa ja söövad orgaanilist toitu, ostavad looduslikke tooteid, aga selle üle ei kurdeta, et koju viiakse asjad miljonis kilekotis, mis loodeust reostavad.

Häiriv on ka see, et bensukates ei ole asjadel hindu peal. Kuna asjad on bensiinijaamades nagunii kordades kallimad kui tavapoodides, siis ei taheta, et inimesed näeksid palju asjad maksavad. Ja nii peadki kas iga joogipudelit müüja ees lehvitama ja hinda küsima või ostad pimesi.
Kuna Austraalia on nii suur, siis on enamikes bensukates müügil ka soe toit – friikartulid, vorstipirukad, lihapirukad, soojad võileivad jms kiirtoit. Ja paljudes tanklates ei või ise tankida, vaid seda teeb sinu eest klienditeenindaja.
Põhja-eurooplasena, kes on harjunud, et kõik käib nagu kellavärk ja ei pea kellegi järgi ootama ning saad ise asjad tehtud kiiresti, oli natuke imelik siinsete kommetega harjuda. Nüüdseks on päris hea, et ise saad konditsioneeriga varustatud poodi ootama minna kuni keegi teine 30+ kraadises leitsakus su autosse kütust tangib.
Telefoni krediidi ja interneti eest tuleb nii kohutavalt palju maksta ja levi pole maapiirkonnas nagunii kiita, seega maksad iga kuu suuresti tühja. Näiteks Telstra kõnekaardiga maksad iga 28 päeva eest 30 dollarit, selle eest saad küll tasuta kõnesid ja sms-e ja 1,5GB internetti, kuid selleks, et raha nulli ei läheks, olenemata sellest, kas kasutad teenust või mitte, pead kindlasti uuesti 30 dollarit peale laadima. Siin Pami juures elades on levi väga kesine, mis tähendab, et internetti nagunii kasutada ei saa ja kõige parem levi on hoopiski vanal klapiga telefonil. Tundub, et uutel nutikatel on väga kehv antenn ning toimivad ainult suurete asulate läheduses, mitte keset pärapõrgut, mis siinkandis tähendab seda, et nutitelefon jätab sind suures osas hätta.

Okei, päris korralik vinguviiul tuli. Tegelikult on siin täitsa tore. Kui keegi külla tahab tulla, siis olete teretulnud ise asja kaema!

Tsau!
Katre.

pühapäev, 3. aprill 2016

Elu nagu seebiooperis

Hellou!

Viimasest postitusest jälle omajagu aega mööda läinud, seega võtan ennast kokku ja panen viimaste nädalate põnevamad sündmused kirja.

Suures plaanis pole väga palju muutunud – elan ikka Pami juures ja tööl käin Lynda farmis. Tegelikult on mõne nädalaga asjad hoopis teise pöörde võtnud.

Alustan sellest, et mõned nädalad tagasi tulid Pam-i juurde mõned vabatahtlikud. 1 belgia kutt, 1 saksa tüüp ja jaapanlastest paar. Sakslane oli ainult turistiviisaga reisimas, teised tööviisaga. Otseloomulikult otsivad kõik tööd ja kuna seaduseid muudeti ning vabatahtlikku tööd tehes enam farmipäevi kirja ei saa, on tööd küllaltki raske leida. Kust tööd küsida? Otseloomulikult minu käest kui kõik kuulevad, et töötan farmis ja olen supervisor. Üldiselt ütlen inimestele kohe ära, kas neil on lootust või ei. Kui ikka inglise keelt ei räägi ja muidu laisad või imelikud inimesed, siis ei anna isegi kontaktinfot ja ütlen kohe, et tööd ei ole pakkuda. Mõnele asjalikumale annan e-maili. Igatahes.. esimese paari päevaga tundus belglane täitsa okei. Rääkis päris had inglise keelt ja tundus asjalik, seega rääkisin talle farmist ja ütlesin, et võin e-maili anda, aga pole minu otsustada, kes tööle võetakse. Järgmisel hetkel tuli ta aga Pam-iga tööjuurde ja küsis Lyndalt otse tööd. Pekkis, sest selle aja jooksul oli ta juba oma teist külge näidanud. Kuna meil oli inimesi vaja, siis võeti ta tööle. Sealtmaalt algas saaga. Esiteks ei olnud tal autot, teiseks pidi ta hostelisse elama minema tööd alustades. Auto sai ostetud ja otseloomulikult oli neil vaja juba järgmisel päeval kuhugi kaugemale sõitma minna ja otseloomulikult läks neil tagasiteel rehv puru. Belglane, nimeks Nicolas, helistas siis Pam-ile, et „Kumm tühi ja tagavararehvi pole!”. Pam muidugi vihastas, sest kuidas sa lähed Austraalias kuhugi ja sul pole tagavararehvi ja kuidas tema peaks leidma selle hilja õhtul. ¤%#%#!!
Seda enam, et nende „õnnetus” juhtus enam-vähem samas kohas, kus mina oma esimese autoga teepervele jäin ja ta mind veokiga tagasi koju tirima pidi. Õnneks helistas Nico kümmekond minutit hiljem tagasi ja ütles, et nad leidsid tagavararehvi üles.. See oli olnud hästi peidetud!! Pam küsis siis, et kas rehvi vahetanud olete kunagi? Noup, mitte keegi. Aga hakkama nad said ja ilmusid mingi aeg tagasi koju.

Paar päeva hiljem Nicolas ütles, et ta läheb alles pärast esimest tööpäeva hostelisse, naudib siin veel tasuta elamist ja sööki. Ja kas ma oleks nõus sellega, et ta tuleb tööle minu järel sõites, sest ta ei tea teed (kuna ta oli liiga laisk, et nädalavahetusel minna ja läbi sõita see tee). Ütlesin, et okei.. Ole valmis kell 5 hommikul välja sõitma. Ärkasin siis üles, tegin oma hommikused toimetused ära ja kell hakkas juba 5-t näitama ja keda ei olnud? Kuna ausalt öeldes ta mulle selle aja peale üsna vastukarva käis ja teiseks, et anda üks korralik õppetund, siis mina teda üles ajama ei läinud ja sõitsin tööle. Kutt ilmus esimesel tööpäeval (!) tööle tund aega hiljem kui tarvis. Selle aja peale olime otsustanud, et mitte mingil juhul ei saa sellist inimest tööle võtta ja ta minema saata. Vabandusi tuli igast ilmakaarest: küll äratuskell ei toiminud ja gps viis valele teele. Pullikaka! Asi oli lihtsalt selles, et eelmisel õhtul jõi ta liiga palju veini ja ei kuulnud äratuskella. Õigust rääkis ainult eksimise kohta. Ma ei saa ausalt öeldes üldse aru, miks ta arvas, et hea idee oleks mulle valetada, sest ma ju elasin temaga samas kohas ja ta jagas karavani ühe teise bäkkeriga, kes mulle ütles, et äratuskell täitsa toimis, aga tüüp lihtsalt ei ärganud. Tema õnneks on meie teine supervisor üsna pehmeke ja andis talle siiski võimaluse. Kahjuks või õnneks ei pidanud ta vastu aga nädalatki, sest Lynda lasi ta lahti liigse laiskuse ja rääkimise tõttu. Ei saa öelda, et mul väga kahju on. Selline lugu ühest ennast täis belglasest. Hetkel elab hostelis ja ei ole siiani tööd leidnud. Nägin teda eile ja ta arvas, et kui paari päeva jooksul tööd ei leia, siis tuleb Pami juurde tagasi elama. Oh õud!

Töö lainele jäädes.. Kaks nädalat tagasi oli tööl ilgelt jama päev ja neid oli enne seda juba üle ühe olnud.. ja mul viskas niimoodi kopa ette, et läksin Lynda juurde ja ütlesin, et mina seda tööd enam teha ei taha ja see on minu lahkumisavaldus! See tuli talle väga suure üllatusena. Istusin temaga tükk aega kabinetis ja lahkasime põhjuseid, miks ma minna tahan. Sest kui mina, kes ma olen seda tööd varem teinud (mitte küll nii suurtes mõõtmetes, kuid siiski) ei pea vastu, siis ei ole tõenäoliselt kedagi, kes seda tööd teha saaks. Leppisime kokku, et aitan neid välja järgmise nädala lõpuni, sest kedagi on ju vaja mind asendama. See järgmise nädala lõpp oli sel reedel ja selle aja jooksul on käinud kaks inimest positsiooni vaatamas, proovimas. Üks 40ndates mees, kes andis alla pärast kahte päeva, väidetavalt hakkas selg valutama. Ja teine oli 30ndates naisterahvas, kes ilmus pakkimismajja umbes 7cm kontsadega, liibuvate pükste ja muu lisanduvaga ning arvas, et ta võiks orgaanilises farmis töötada küll, sest ta joob orgaanilist kohvi. Jumal anna kannatust, hahahhaha!! Tema ei pääsenud isegi proovipäevale.

Ja nüüd ma siis lubasin 2 nädalat veel olla, sest Lynda tahab perega puhkusele minna 5ks päevaks ja ma tean, et nad ei ole sellest farmist umbes 7 aastat rohkem kui 24 tundi kaugemal olnud; mulle ei ole asendajat leitud ning minu jaoks ei jookse raha külge mööda alla. Rohkem kui 2te nädalat olla ei tahaks, sest Gingin-ist on isu täis. Põhimõtteliselt olen siin olnud juba 15 kuud, oleks aeg minna ja muid kohti avastada.

Käisin ka oma esimeses farmis, kus vabatahtlik olin. Võib-olla pikema-aegsed järgijad mäletavad? Uskusid, et maailmalõpp tuleb ja, ebola vallutab maailma ning tahtsid oma värava ette garantiinitsooni luua, kasvatasid kanepit ja olid muidu üsna sõgedad. Noo.. nüüd nad on veel hullemad. Meg käis kuskil meditatsioonilaagris, kus ei võinud kellegagi 10 päeva rääkida, said ainult hommikuti süüa ja mehed/naised olid üksteisest lahutatud. Igasugused hullud teooriad on neil ikka peas keerutamas ja raha-ahnus on vaid hullemaks läinud. Väga põnev oli nendega taas kohtuda.

Siis sain külastada ka Austraalia haigla erakorralise meditsiini osakonda. Pamil on vana seljavigastus ja viimasel ajal on seljavalud väga tugevaks muutunud ning jalad muutusid tuimaks. Lubasin ta ise haiglasse sõidutada, sest talle tegi sõitmine valu ja ta oma lapsed on kasutud.
Päris huvitav oli. Vastuvõtuõed istusid kuulikindla klaasi taga ja turvamees jalutas ringi. Selline stseen, mida võid kuskil seriaalis või filmis näha. Inimesed jalutavad uksest sisse veristena või kokkukukkumise äärel. Õnneks oli tegemist pühapäeva pärastlõunaga ja ei olnud kõige hullem seltskond ootamas. Kuigi leidus nii mõnigi narkomaan.
Kokku istusime haiglas vist 5-6 tundi ja targemaks ei saanud essugi. See tuletas küll Eesti haiglaid meelde, eelkõige Jõgeva oma. Määri aga Fastum geeli peale ja võta valuvaigistit!

Tööl on hetkel mõnus seltskond, hunnik itaallaseid ja mõned Taiwani kodanikud. Esimesed kutsusid mind sel nädalal hostelisse õhtusöögile. Väga tore oli. Söögiks pakuti Bolognese kastmes gnocchit, erinevad pitsad ja shokolaaditort; praetud riis steigiga ja isetehtud BBQ kaste. Ülimalt maitsev. Ainsateks miinusteks kogu õhtu juures olid see, et pidin koju sõitma ja vahel nad unustavad ära, et kõik ei räägi nende keelt ja seletavad omavahel oma keeles ning tahavad palju tööst rääkida. Hea oli ikkagi üle pika aja välja minna.

Muud huvitavat ei tule meelde. Ilmad on jahedamaks minemas. Päeval on alla 30 kraadi sooja ja öösiti 15 kraadi ringis, mis tundub päris külm kohati. Kui töölt ära tulen, siis vast lähen põhja poole, sest seal ilm troopilisem ja ei pea öösiti külmetama nii hirmsasti.

Järgmise korrani. Päikest!!

Katre