Esmaspäev - Rääkisin
Graeme-ga hommikul ja ta pakkus meile võimalust veel siia jääda.
Neil on meile veel töid teha anda, aga samas lubasid
sõprade/naabrite käest küsida, kas me nende juurde tasu eest
saaksime tööd tegema minna. Kui neile nüüd uued tegelased teada
ei anna, et tulevad ja me enne täiskohaga töd ei saa, siis jääme
siia edasi kindlasti.
Tööks olid kivid. Kalevipoja tunne on juba. Õeh..
Tööks olid kivid. Kalevipoja tunne on juba. Õeh..
Teisipäev – kes
arvab, et tööks oli kivide tassimine, saab ennast õlale patsutada.
Õnneks ei saa seda tööd päev otsa teha, sest juba kell 10
hommikul on päikese käes tööd teha täiesti piin. Õhtul läksime
linna frisbee-t mängima. Ülivinge oli. Ma poleks uskunud, et ma
suudan 2 tundi järjest joosta, aga võta näpust! Kuna ma olen
õnnetusehunnik, siis võite kaks korda arvata, kes kukkus nii et
kere sinine on? Seal pargis on mingi imelik muru ja see oli nii libe,
et kokkuvõtteks oli mul „Mats! Ja maa ühendus!“ situatsioone
kuskil 5. Mis seal ikka, mäng vajas mängimist. Meid oli mängimas
kuskil 30 inimest ehk tekkis 4 meeskonda. Punkte keegi ei loe. See on
täpselt see koht, kus öelda: „Tähtis pole võit, vaid osavõtt!“.
Pärast mängu käisime jälle India restos söömas ja hiljem
baaris. Tutvusime jälle mitmete toredate inimestega. Nende seas oli
jälle üks rootslane ja päris mitu kohalikku. Igati vinge päev!
Kesknädalal lubasin
endale pikemat und kui tavaliselt. Ärgates avastasin, et veidi (loe:
päris jõhkralt) kange on olla ja lihased on seal, kus ma ei
teadnud, et nad olla võivad. Tööks oli? Kivide vedamine... Ütleme
nii, et see Kalevipoja mängimine on muutunud maru tüütuks. Kahjuks
jätkub seda tööd veel mitmeks päevaks, sest seda saab teha
hommikul kuskil tund või 2. Kes kannatab, see kaua elab, ah?! Päeva
peale tegime toas tööd ja koristasime ehitussodi kui ilm juba
jahedam oli. Meg üllatas mind ka jutuga, et kuigi meid taheti
nädalavahetuseks Pauli juurde tööle, jääb see ära. Põhjuseks
Pauli endise naise vastumeelsus meid omapäi nende juurde tööle
jätta. See eksnaine tundub üldse selline, kes on harjunud oma
rahapataka otsas istuma ja iga lisa kupüüri järel muutub üha
ihnemaks ning kadedamaks. Meie sellepärast oma pead norgu ei
lasknud. Õhtul öeldi veel, et saame neljapäeva vabaks, sest Meg ja
Graeme lähevad kuhugi ära ja selle asemel teeme nendega hoopis
laupäeval tööd.
Neljapäeval panime
poistega kotid kokku ja läksime terveks päevaks randadesse aega
viitma. Kokku käisime vist 4-s rannas Rockinghamist kuni
Fremantle-ni välja. Väga ilus oli kõik ja esimene rand oli
ülimõnus, sest olime seal peaaegu ainsad ujujad. Sain kinnitust, et
ookeani vesi on märg ja soolane.
Olime farmist kaasa
võtnud grillvorstid ja kuna rannas on üldkasutatavad grillid,
tegime endale hotdoge. Kahjuks jäime mõnest vorstikesest ilma kui
grillile selja pöörasime – kajakad tahtsid ka süüa. Rannas oli
veel duširuum, mis Pat-i arvates on üks parimaid. Nimelt elas ta
mõnda aega oma autos ja ärkas igal hommikul uues rannas. Isegi siis
kui me grillisime, tulid ühed bäkkerid hipibussiga ja käisid
pesus.
Vaatasime Penguin Island-it e saart, kus saab näha pingviine. Lähedal on võimalus ujuda delfiinide ja haidega. |
Päikeseloojangu ajal
käisime Fremantle-s, mis on ajalooline koht. Ja rohkem
kunstiinimeste pärusmaa. Meenutab natuke Tartut, kus kõik on
rahulik ja mõnus. Päikeseloojangut ma muidugi pildile ei saanud,
sest siis kui võiks kaamera kaasas olla, jätan ma selle
otseloomulikult autosse. Ahjaa.. Imelik oli see, et enamik kohti olid
suletud juba kella 5st. Arvestades nende asukoht – rand ja
turistikeskus, siis minu arvates oleks just mõnus õhtul jahedas
seal kandis istuda ja lõõgastuda, aga ju siis nende meelest see ei
ole nii hea mõte.
Õhtu lõpetuseks
käisime rahvastepalli mängimas. Mängud lõppesid aga üsna
kiiresti ja kella 10ks olime juba kodus.
Neljapäeva öösel
ärkasin selle peale, et müristas. Kohale jõudis kauaoodatud vihm.
Põõnasin kella seitsmeni ja ärgates oli päris jahe olla. Tuul,
mis oli tugev juba siis kui me õhtul koju jõudsime oli öö jooksul
veel tugevamaks muutunud ja meie varjualuselt katte pealt kiskunud.
Elekter oli ära ja ilm oli jahe. Päeva peale läks ilm õnneks
soojemaks ja mul õnnestus oma Austraalia esimene päikesepõletus
saada kätele. Ilmselgelt pettis tuul ära ja seekord korjasime kive
ka 5 tundi järjest. Aga vähemalt kui ära paraneb, siis olen ilus
pruun ja päike vast ei võta nii hullult enam ära. Eks näe!
Päeval pikutasin
punkris ja kui välja tulin, siis Meg ja Graeme olid ära läinud.
Okei.. Küsisin siis teistelt et mis värk on, mõtlesime et äkki
läksid poodi või kuhugi, sest meile ei öeldud ju midagi. Hiljem
saime teada, et nad käisid Meg-i poja juures. Selles suhtes oli nõme
käitumine, et elekter oli ära ja söögiga kitsas ja nemad lasevad
lihtsalt jalga. Õnneks oli meil generaator ja pliit töötab
gaasiga. Õhtul vaatasime veel filmi ka. Või noh, mina ja Pat
vaatasime, sest Indrek jääb iga viimase kui filmi ajal magama.
Laupäev oli tööpäev,
sest üks päev oli nädala sees ju vaba. Kui alguses oli jutt, et
teeme tööd pererahvaga koos, siis mis te arvate, kuidas asjad
tegelikult läksid? Otseloomulikult tegime ainult meie asju, sest
nende päevad seisnevad youtube-ist oma vandenõuteooria filme
vaadates ja niisama ringi surfates. Üleüldse on neil väga nõme
suhtumine. Alguses ma ei pööranud väga tähelepanu kui nad ütlesid
naljaga (?) kui sõbrad külla tulid, et näe, me saame puhata kui
orjad (meie) töötavad. Praeguseks on aga näha, et nende suhtumine
ongi selline. Meg istub päevad läbi arvutis, väites et kirjutab
oma raamatut/teeb uurimustööd/tegeleb internetipoega ja Graeme
töötab pool tundi garaažis, 2 tundi istub arvutis siis jälle
arvutis. Ja õhtul enne õhtusööki lahjendavad kahepeale 2 pudelit
veini paari tunni jooksul. Nii need päevad neil mööduvad KUI nad
kodus on. Paar korda nädalas käivad nad veel mingitel loengutel,
kus neile veel rohkem ajupesu tehakse.
Sel päeval mainiti ka,
et meil on võimalus paariks päevaks Pam-i juurde appi minna. Meile
sobis, sest Pam on äge ja saaks neist hulludest natuke puhkust.
Pühapäeva hommikul
aga pakuti juba võimalust 2 nädalat jääda. Alguses pidi Pat maha
jääma, aga lõpuks otsustas ta ikka kaasa tulla. Ja nii me
pakkisime KÕIK oma asjad kokku, sest võib-olla ei ole meil enam
Meg-i ja Graeme juurde üldse asja.. Elame, näeme.
Pam elab Bullsbrook-ist
tunni aja kaugusel, Gingin-ist edasi. See koht on veel kaugemal
tsivilisatsioonist kui Fantastic Farms. Lähim naaber on 3km
kaugusel. Siin elavad Pam-i poeg Blade (Blaine?), tema girlfriend Fi
ja Fi lapsed Tia ja Tina?. Ei jää need nimed kohe üldse meelde
mulle..
Blade on 26, Fi 32, Tia
7 ja Tina 10. Tüdrukud on tõsised energiapommid ja väikesel
tirtsul jutt jookseb koguaeg. Pärast esimest õhtut oleme võtnud
missiooniks neid võimalikult palju ära kurnata kui nad koolist
tulevad, sest muidu nad ajavad hulluks kõik.
Pererahvas on hästi
tore esimese kahe päeva seisuga. Nad on naljakad ja sõbralikud. Pam
isegi ütles meile, et me peaks rohkem lärmi tegema, sest võrreldes
nendega oleme me väga vaiksed.
Farmis on hunnik loomi
ka: 3 hobust – 1 on pime, üks on invaliid ja üks kõlbab
ratsutamiseks; 2 koera – väike šnatutserikutsikas Jules ja Indi;
4 kassi ja kanad.
Mina ja Pat saime
elamiseks karavani ning Indrek sai ööbima Pam-i töötuppa.
Pühapäeva õhtu veetsime jutustades ja õlut juues. Pam on
otsustanud, et ma olen tema drinking buddy (joomasõber), sest ma
joon temaga sama marki õlut ja noh, olgem ausad, ma joon rohkem kui
poisid kokku :D Sest nemad joovad max 3 purki kahe peale. Mina aga
arvan, et kui õlle tasuta kätte antakse, siis pärast kuuma päeva
tuleb võimalus ära kasutada.
Esmaspäeval ärkasime
vara, sest siin läheb veel kuumemaks kui Bullys päeva peale.
Alustasime Pam-i juurviljaaias rohimisega. Umbes 2 tundi kakkusime
poistega 4kesi käsitsi maltsa välja kuni kõigil kopp ette viskas
ja Blade tõi bobcati välja. Tõmbasime bobcatiga terve 10cm pinnast
välja ja siis tõmbasime maltsa sealt lahti. Töö sai tehtud nagu
naksti! Ainult, et seda ei tohi Pamile mainida, kes meile bobcati
kasutamise eest aiamaal kindlasti üle küüru annaks. Sellega sai
meie tööpäev läbi kah, ülejäänud päeva istusime varju all ja
jutustasime niisama. Ahjaa, kuna meil on siin rallimehi, siis
mõtlesime, et küll oleks äge siia liiva sisse mingi rada teha.
Mõeldud – tehtud! Pat läks oma väikese äbarikuga taha, kus oli
rohkem lahtist liiva ja jäi naksti põhjale kinni. Kui ta seda
4-veolisega välja tõmbama läks, siis suutis selle ka sinna sisse
kaevata. Meil oli nalja kui palju. Õnneks sai mõlemad välja üsna
kiiresti. Õhtul kui tüdrukud koju tulid, mängisime ühiselt palli
ja juba oligi õhtusöögi aeg. Kuna õhtust sööme kuskil 8 ajal
õhtul, siis pärast kõhu täis saamist on kõigil hull uni ja kella
10 aeg oleme juba kustunud.
Siin tuleb ette
vaadata, et mõne mao otsa ei koperda. Blade on aiamaal 2 korda
Western Browni näinud, kellega ei taha vist keegi kohtuda. Ja kuna
ümbruses on soo, siis on neid seal päris palju. Aeda tulevad nad
selle pärast, et seal on niiske ja taimede all saab varjus olla.
Mina igatahes loodan, et ei pea ühtegi nägema.
Teisipäeval jätkasime
rohimist. Kuna meil on päevas ainult 5 tundi tööd vaja teha, siis
otsustasime, et teeme u 3 hommikul enne kui kuumaks läheb ja
ülejäänud õhtul. Täna on vihma võimalus ka ja no, ei saa
mainimata jätta, et siin kandis oodatakse vihma ikka väga-väga!
Mina olen õnnelik isegi siis kui on pilved, sest see teeb päeva
juba mõnusamaks. Kuum on ikka, aga talutavam.
Eelmisel nädalal
frisbee-t mängides nägin ühte aussie kutti, kes kasutab võimalust
ja läheb samamoodi nagu me siin oleme (töö-ja puhkuseviisaga)
Rootsi aastaks. Esimene austraallane, kellest ma tean, et seda
võimalust kasutab. Pole varem isegi lugenud ühegi kohta. Sest olgem
ausad.. euroopas on bäkkerite palju raskem tööd leida kui siin.
See kutt plaanib alguses Stockholmis olla ja siis võimaluse korras
Norra tööle minna.
Siin farmis ei ole ka
absoluutselt telefonilevi. Õnneks on wifi, mis pole küll kõige
kiirem, aga ajab asja täitsa ära.
Esimeste päevade
üldmuljed on väga mõnusad – koht on äge, inimesed toredad ja
süüa saab hästi. Mis elult veel tahta? Noh.. palka tahaks ka töö
eest, aga see on ka ainuke asi.
Pat-i pool karavanist |
Minu tagasihoidlik kodu |
Ümbrus uues kohas. |
Meie karavan |
Põhiline elu käib siin kuuri all. Seal on kööginurk ja söögilaud, vasakule seina taha jääb Pam-i tuba, telekatuba ja Indreku magamisas. |
Väike varjualune. Eriti mõnus on kuuma ilmaga istuda seal, sest vasakult ülevalt jookseb voolik, kust tuleb"uduvihma". |
WC on veel huvitavam kui eelmises kohas. Seekord puudub isegi katus. Haha :D Aga noh, asjal olles saab hobuseid vaadata. |
Hobuste aed ja kanad on ka seal. |
Juurviljaaed. |
Jules, väike monstrum. |
Pat näitab oma oskusi (või nende puudumist :D) |
Jules ja Indi |
Kes ennast sisse kaevab, peab ise välja ka kaevama! |
Tia, energiapall! |
Selleks korraks lõpetan!
Katre.