reede, 24. mai 2013

Look at me, I just can´t believe what they´ve done to me..

Ciao!

Nii.. täna on siis reede. Aga sellest hiljem lähemalt.

Alustame sealt, kust pooleli jäin. Kolmapäeval pidin Irinaga kokku saama, et minna mu uude praktikakohta. Jõudsin 20 minutit enne kohale, tsikk jooksis ringi, ütles, et tuleb kohe tagasi. Lõpuks 20 minutit pärast kokkulepitud aega jõudis tagasi. Jalutasime koos siis metro peale. Vahepeal nägime taksojuhtide streiki. Ma ei kujuta ette palju neid taksosid seal oli, aga 500 vähemalt. Ja kõik lasid signaali. Irina siis täpsustas, et nad sõidavad linnapea maja eest, et endast märku anda. Kesklinnas selle tõttu elu seisis, aga politsei kontrollis olukorda. Irina ütles, et taksojuhtidel on ulmelised töötunnid ja saavad vähe raha - täiesti mõistetav. Tegime videosid ka.
Irina hilinemise pärast jäime meie kohtumisele hiljaks.. ja see tüüp, kellega vestlus oli, oli mingile muule kohtumisele läinud. Nii me siis ootasime 45 minutit seal hotellis intervjuud. Enne Irina ütles mulle, et ma pean hispaania keeles rääkima, sest ta oli öelnud, et ma oskan. Ma hakkasin selle peale muidugi kõva häälega naerma. Siis hotelli minnes ta õpetas mulle põhiteemat. Igatahes see Alvaro küsis kohe, et kuidas ma hispaania keelt oskan. Mis mul muud üle jäi, kui "Muy pocito" ehk väga vähe - aga nagu ma enne teada sain, annab see muy pocito neile väga palju. Edasi ütles see mees mu kõrvadele näidates, et mu ülemised needid peavad kaduma. Okei, mis seal ikka. Siis hakkas meeleheitlikult näpuga mu näole näitama.. Mõtlesin, et mul on see huuleneedi auk, et seda mõtleb.. Aga oh ei, ta oli välja raalinud, et mul on keeleneet. Näitasin siis keelt talle ja kohe öeldi, et minema. Mille peale mina ütlesin, et "no way". Irina ütles, et mul on valida, kas töö või neet. Asi lahenes õnneks nii, et võtan töö ajaks keeleneedi ära, seni pole auk kinni kasvanud. Mul oli tööriietus seljas ja selle koha öeldi "Perfecto" - valge pluus, must jakk, must seelik, kinnised jalanõud ja sukad, juuksed kinni. Egas muud põnevat ei olnudki, leppisime kokku et neljapäeval näeme. Aga ära minnes jäi meile selgusetuks, et mis kell siis.
Jõudsin kuskil 2ks koju. Markus ja Erki kutsusid randa. Erki jooksis, Markus oli tõukerattaga ja mina rattaga. Nii vinge oli sõita. Hästi palju tuli tähele panna, sest me olime kõnniteel ja vahel autoteel. Palju tuli teed ületada. Üks liiklusohtlik olukord oli ka, kui ma peaaegu oleks autoga kokku saanud, aga õnneks saime mõlemad õigel ajal pidama. Mis see elu ilma põnevuseta ikka on? Väljas oli supersoe - kuskil 35 kraadi. Viskasime liivale pikali ja muudkui päevitama - seal ei oleks kannatanud olla, kui tuult poleks olnud. Huvitav oli see, et lepatriinusid oli seal tohutult. Eriti ründasid nad Erkit. Pilusilmadest massöörid käisid ka iga 5 minuti tagant - kõik erinevad tädid. Ja need neegrid ka, kes päikeseprille müüvad igalpool. Kuskil 1.5 tundi olime seal, siis poisid pidid hakkama tööle sättima. Rohkem nagu ei mäletagi sellest päevast midagi.. sain oma töötupõlvest lahti :D
Neljapäeval oli kell 6.30!!! äratus. Läksin 8ks tööle. Et tööle saada, pean minema 2 erineva metrooga. Üsna tüütu, aga paremat varianti pole. Kalliks läheb see tööl käimise lõbu siin - 10 korra pilet A-tsoonis maksab 8.90? vist. Päevas 2 korda sõidan. Aga kuupiletit pole ka mõtet osta. Naljakas on vaadata hispaanlasi nii hommikul vara. Nad on täitsa surnud nägudega. Liiklust pole ka absoluutselt sel kellaajal. Neil hakkab elu käima alles kell 9-10.
Jõudsin siis 8ks tööle. Seal võttis mind vastu Jose. Hästi tore kutt. Tundub gey moodi, aga samas on vasakul käel kuldsõrmus. Äkki suudan kunagi välja uurida :D Ta tutvustas siis hotelli mulle, näitas linnakaarti, tutvustas mõnda töötajat. Esimesel päeval sain siis teha tuttavat tööd - panna arveid õigesse järjekorda. Lisaks tuli krediitkaartide kontrollimine. Broneerimisprogrammi mul küll pole lootust selgeks saada.. See on hispaania keeles ja Jose näpud liiguvad nii kiiresti, et ma ei saa midagi aru. Joshua, kes on restoraniteenindaja, tõi meile kohvi. Tööpäev kestab mul 8st 2ni, mis ei olegi väga hull. Aga jalgadele hakkab see töö, sest meil pole istumiseks seal kohta ega aegagi.. Koju jõudsin, siis keerasin veitsaks magama ja ülejäänud päev oli selline tavaline passimine.
Täna jälle 8ks. Jose oli juba kohal, sest tal vahetus 7st 15ni. Ta oli selline haiglane täna.. aevastas ja köhis ja nuuskas koguaeg. Aga see, et tal sitt olla oli, tõi temas sellise sarkastilise poole välja. Minu jaoks on naljakas, kui ta pööritab silmi kui klient mingeid imelikke asju tahab ja teeb muid lollusi. Vahepeal on raske mitte irvitada. Sain siis jälle arveid/krediitkaarte kontrollida. Mingeid aruandeid sain ka bron.süsteemis teha - sain hakkama pika pusimise peale. Tunnid kuidagi venisid ja venisid.
Suutsin oma esimese tööõnnetusega ka hakkama saada :D. Meil on selline elektrikapi moodi asi nurgas, kus me isiklikke kotte hoiame. Ja ma läksin oma kotist midagi võta ja tõmbasin mingi rämeda augu omale pöidlale. Läksin siis oma verise näpuga Jose juurde. Tüüp sattus jumala paanikasse "Oh my god, oh my god, you´re bleeding!!" Mulle oli see naljakas - saatis siis mu kööki plaastreid otsima. Päris keeruline ülesanne kui hispaania keelt ei oska, aga sain hakkama.
Nalja sai veel.. Jose ütles, et täna räägime ainult hispaania keeles, mille peale mul polnud muud kosta kui "järgmine nädal on siis eesti keeles suhtlemine". Ta oli nõus. Tegelikult suhtleme inglise keeles põhiliselt, sest tema tahab harjutada oma inglise keelt ja ma ei saakski muidu aru millestki. Õpetasin talle siis Tere/Head aega/Loll. Vaatasime google-st eesti pilte. Ütlesin, et ta peaks tulema ikka talvel eestisse. Selle peale tegi ta küll hirmunud silmad.
Niimoodi lollitades ja vahel tööd tehes saigi kell 2. Tegelikult on päevad sisutihedad - meie ülesanne on check-oute teha. Mõlemal päeval on neid kuskil 60 olnud. Ja samas tuleb sel kellaajal juba check-ine ka.'
Aa, ja siis seal on üks meeletult vinge olekuga koristaja. Hermi on nimi. Inglise keelt ta ei oska. Aga see ei takista tal minuga hispaania keelt vuristada. Tantsib ringi ja teeb silma mulle koguaeg. Mõnusalt positiivse olekuga naine. Üldse on hispaanlased vaba olemisega.
Igatahes sain pool 3 koju. Tsillisin poistega veits, siis läksin magama. Ärkasin 18.45 kui Keidi ja Annika koju tulid. Siis kohustuslikud "kuidas tööl läks? mis muud uut?" ja läksime poodi õhtust varustust ostma. Plaan siis kerge istumine teha - välja ei viitsi minna ja Mari lubas süüa teha. Nämmmmmm.

Homme tahame Keidiga minna Bioparki ehk siis kohalikku loomaaeda ja sesl teaduspargis peaks ka ära käima.

Aga natuke hotellist:

110 tuba peaks olema.
3 korrust on suitsetajatele.
4 tärni hotell.
Restoran, baar.
Lounge.
Katusel bassein.
Jõusaal.
Konverentsisaalid.
Väljast selline. Esimese hooga ei pannud tähelegi seda.
Bassein. Oma silmaga veel näinud ei ole.. aga loodan, et saan.
Minu põhiline tööpost siis näha.
Toa näide.


Kuna ma ise ei ole saanud veel ringi vaadata ja pilte ei lubatud mul ise teha, siis peab hetkel sellega leppima. Vast ikka saan mingi tuuri ka teha mõnipäev. Seniks, kellel huvi: www.eurostarsgranvalencia. saab siit uurida täpsemalt.



Buenas noches!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar