Oma viimased kopikad kõrtsmikul vii..

Hola, hola!

Vahepeal on siis möödunud üks ulmeline nädalavahetus. Käisin 2 päeva järjest klubides. Aga kõigest järgemööda.

Reedel kui kõik koju jõudsid, võtsime plaaniks esimene Valencia klubituur ära teha. Tegime kodus mõned (loe: üle ühe)joogid ja kuskil 12 läbi hakkasime kesklinna poole jalutama. Siin on ju hoopis teine süsteem klubidega. Need avatakse umbes 12-1 öösel ja pannakse kinni 6-8 hommikul. Kesklinna jalutasime suure lauluga - eestlased on ju laulurahvas. Tee peal sai nalja nabani ja põnevust lisas ka fakt, et meil polnud väga aimugi, kuhu need klubid siis jäävad.. Tegin videomaterjali ka kuskil poole tunni jagu, kunagi kui aega leian, panen kokku.
Igatahes..Küsisime teed, laulsime, naersime. Ilm oli mõnus soe. Mingi hetk leidsime esimese koha.. seal oli niiiii palju rahvast, et silme eest võttis kirjuks. Lasti tüüpilist klubimuusikat. Olime seal max 10 minutit kui otsustasime edasi minna.
Järgmisesse kluppi jagati juba flaikusid ja saime shotid vist -10%. Asi seegi. Võtsime siis viinashotid. Esialgu tundus, et viin oli lahendatud, aga kurat seda teab. See jääbki müsteeriumiks. Tegime sellele klubile ka ringi peale ja jälle välja.
Saime 30meetrit edasi kõnnitud kui tuli juba järgmine neiu, kes pakkus, et "oh, meie klubi on ikka kõige parem, tulge sinna!". Aga ega me siis ka enam maalt ja hobusega pole - küsisime, et kas tasuta juua ka ikka saab. No, muidugi sai. Koha nimi siis: The Music Box. Saime letitagant endale mingid lilla joogiga shotid. Päris huvitav. Muusika oli mõnud, tuli Michael Jacksonit ja ka muid retro hitte. Mingil suvalisel hetkel tekitas keegi tantsuplatsile limbo raja. Seal klubis ei olnud aga tol hetkel väga palju rahvast, ja hakkasime edasi minema. Ma seisin parasjagu ukse juures kui keegi järsku selja tagant kinni võttis ja minuga lihtsalt minema jalutama hakkas. Haha. Üks suvaline hispaania kutt tegi lihtsalt nalja.

Vahepeal peab mainima, et Valencia politsei on öösiti üliaktiivne. Nii palju politseiautosid sõitis ringi ja tundus, et mõnda autot otsiti läbi ka.

Järgmisena haaras meie tähelepanu üks naine. Me pole siiamaani kindlad, mis ta nimi on. Minu meelest Carmen, aga Keidi meelest Veronica. Tema siis kutsus meid Club Moon-i. Andis käepaelad ja käis ikka pinda, et me sinna läheks. Miinuseks oli see, et tasuta jooki ta ei lubanud ja see, et klubi pidi "niii kaugel asuma, et jala sinna keegi ei lähe. Peate taksoga 5min sõitma!!". Me siis mõtlesime, et ei hakka kuhugi kaugele ronima ja juba leidis meid üks teine tüdruk, kes lubas lähedalasuvasse kluppi meid viia ja tasuta tervitusjooki pealekauba. Ilmselgelt ei olnud meid sellise jutuga kaua vaja meelitada. Seal klubis: 1. haises nii rämedalt.. nagu prügikonteineris oleks pidu pannud. 2. joogiks anti mingi hull keemia - selline siirupi maitse ja alkoholi ei tundunud seal tilkagi. 3. üsna tühjus oli seal. Kaua seal ei olnud. Välja minnes nägime Carmen/Veronicat seal samas klubis ja tundus, et ta oli üsna pahane. Tõenäoliselt siis selle pärast, et meid tema nina alt niimoodi minema veeti.

Me ise hakkasime uut klubi otsima. Laulsime Valencia tänavatel "Jooo, sõber, joo.. joo ennast täis kui siga - oma viimased kopikad kõrtsmikul vii.. ja ütle, mis elul on viga!" Ja teate mis?
Teisel pool tänavat hakkab üks neiu pidevalt selja taha vaadates kaasa laulma. Alguses mõtlesin, et niisama joriseb kaasa. Peomeeleolu ju ikkagi. Lähemale jõudes avastasin, et ohoo, täitsa nagu biidile saab pihta ju. Ja siis tuli välja, et ta on EESTLANE. Saate siis aru jah? Ei jõudnud ikka ära imestada. Tegemist oli siis eestist pärit neiuga, kes juba pikemat aega elanud Iirimaal ja oli tulnud siia oma iirlasest kutiga puhkama. Rääkisime veits juttu ja siis nad otsustasid oma hotellituppa minna. Kell võis kuskil 2-3 olla selle aja peale. Me - peoloomad - hakkasime edasi minema. Saime natuke edasi kui eestlane/iirlane juba tagasi tulid. Mõeldud - tehtud: paneme koos pidu. Läksime esimesse ettejuhtuvasse kluppi ja tegime kõik ühed shotid. Seal ei olnud väga põnev ja otsustasime siis selle Moon Clubi ette võtta. Selle aja peale oli meid siis 9. Ilmselgelt ei oleks me ühe takso peale mahtunud. Kiiremad võtsid omale ühe takso ja lasid juba sinna jalga. Aga meie jäime siis 5kesi.. Ja üksi kuradima takso ei olnud nõus peale võtma viit inimest. Pool tunnikest maadlesime seal ja siis tuli mõistus pähe - võtame 2 taksot. Hind oli normaalne 6.40 klubi ette. (Siin taksosse sisseistumisel pannaksegi 6 EURi käima ja edasi peaks siis olema kilomeetri hind 20 senti kuskil.) Sõit võttiski kuskil 5 minutit. Ja ei saa mainimata jätta, et taksojuhid pidid omavahel võidu tegema sinna. Üleüldse sõidetakse siin linnas ulmeliste kiirustega. Aga sellest hiljem..

Igatahes jõudsime ka siis Moon-i. Saime teistega sees kokku ja oh üllatust, tegime shotid jälle. Siis kerge tantsusamm peale, vahepeal jälle shotid ja jälle tantsima. Hommikul olid jalad nii valusad, oijohhhaiidiii. Igatahes kuskil 5 aeg läksid eestlane/iirlane ära magama ja meie jäime edasi. Siis järgmisena läks Vahur koju. Marit piinasid mingid hispaania mehed - niiiiii naljakas oli vaadata, kuidas nad nagu kassid ümber palava pudru käisid. Kuskil poole 7 aeg hommikul hakkasin ära väsima ja istusime Annikaga diivanile maha. Otseloomulikult jäi Annika magama :D. Ma tsillisin netis. Kell 7 otsustasin, et ma enam ei jaksa. Ajasin Annika üles ja ütlesin teistele ka, et hakkame minema. Saime siis kõik õue mindud. Aga seal olid mingid 2 naist ja paar kutti nendega. Saime kõik jutu peale ja kojuminemine muudkui venis ja venis.. Laulsime, tantsisime, tegime nalja. Täitsa lõpp. Igatahes lõpuks oli nii külm seal õues ja uni oli ka võimust võtmas, seega otsustasime kodutee ette võtta. Kluppi minnes ei olnud me arvestanud sellega, et see asub praktiliselt teises linnaotsas meie koduga võrreldes. Küsisime hispaanlastelt teed metroosse. Mina, Mari ja Annika läksime metrooga koju. Pidime veel kesklinnas ümber ka istuma. Naljakas oli vaadata, kuidas meie tuleme kell 8 hommikul otse klubist, samal ajal kui meid ümbritsevad inimesed lähevad tööle. Peaks mainima, et kui ma poleks teejuht olnud, siis Mari ja Annika poleks küll koju jõudnud. Neil polnud ikka üldse suunataju :D :D

Saime siis 8? äkki koju. Lilian, kes meiega peole ei tulnud, oli just üles ärganud ja valmistus jooksma minema. Absurdselt naljakas oli see olukord - meie tuleme räsitutena peolt.. tema läheb tervisesporti tegema. Piilusin siis aknast ka välja ja oi imet, Keidi/Erki/Markus jõuavad ka koju. Erinevalt meist võtsid nad takso :D

Ma siis viskasin voodisse pikali, sest selle aja peale pea lõhkus otsas nii hirmsasti. Teate küll.. see tunne, et miljon väikest ahvipärdikut taovad trumme su pealuu sees. Aga ega see, et ma voodis olin tähendanud seda, et magada lastaks. Õnneks suutsin vastu panna neile ja lõpuks jäin magama ka. Ärkasin kell 1 päeval. Annika oli ka selle aja peale üleval. Sõin kõhu täis, tegin netitiiru ja otseloomulikult jäin magama jälle. Ärkasin kell 17 uuesti ja siis hakkasid teised ka juba jalgu alla saama endale. Pohmelli vist ei olnud kellelgi. Vaatasime üle mu video ja pildimaterjali. Anna nüüd andeks, Annika, aga ma pean ära rääkima selle su kukkumise loo.
Nimelt oli asi selline, et kluppi minnes jalutasime tänaval ja parasjagu Erki laulis, mina filmisin. Kõndisime üle tee ja mingi hetk Annikal jäi jalg kuhugi kinni ja ta käis ninali. Täitsa lõpp! See oli naljakas, ja siis ei olnud ka, aga ikkagi oli ka. Annika jäi terveks ja mina sain selle hetke omale videole. Nii hull!

Laupäeva õhtu mängisime kaarte ja jõime õlut. Vaatasime üheskoos Eurovisiooni. Eesti laulu ajal panime ikka volüümi põhja ja ise üürgasime ka kaasa. Täiega huvitav on see, et keegi pole meile kordagi veel ütlema tulnud, et me liigselt lärmi teeme. Seinad ei olegi papist. Jess! Mõtlesime,et läheme välja ka uuesti.. Et otsime üles ühe klubi nimega Loco Club. Kui aeg siis Eurovisioonil punktidega jagamiseni jõudis ja Eesti ikka veel ühtegi punkti polnud, ütles Erki, et kui Eestil nulliring tuleb, siis ta välja ei lähe. Ja järgmisena sai Eesti kohe punktid kirja. Mis seal siis ikka. Ega kaua aega ei läinudki mööda kui mina/Lilian/Annika/Erki võtsime suuna linna poole, et klubitiir teha. Esimesena käisime klubis nimega Xtra Large. Päris huvitav koht - rahvast oli ka päris palju, muusika ka nii enam-vähem. Aga me olime seal max. pool tundi ja läksime uut kohta otsima. Neid klubijüngreid jäi ka ette, kes oma kluppi kutsusid. Käisime siis ühes.. seal haises jälle ja peale meie oli seal sel hetkel täpselt 2 teist inimest. Tõeline peokoht, ma ütlen.
Kuna ma selleks hetkeks ei saa enam asjade järjekorra õigsuses kindel olla..siis me vist leidsime järgmisena üles Loco Clubi.

Hästi mõnus oli. Seinad olid kaetud osades kohtades vinüülplaatidega. Mõnus aura oli seal, muusikast oli käimas Lõuna-Ameerika kiiremate rütmidega segatud jazz. Ei oskagi mingisse kategooriasse lahterdada seda muusikat. Võtsime Erkiga shotid - mina rummi, tema viina. Ohjummel, vale otsus minu poolt. Nii kange oli. Aga kui plussi peaks valima, siis selle, et 2 shoti sai 1 euroga (pead ei anna, aga vist oli nii). Erki ostsis endale selle klubi t-särgi ka. Lasime vingelt tantsu, aga see ühelaadne muusika tüütas lõpuks ära. Meie omad käisid küll vaheldust küsimas, aga ei midagi. Olime natuke aega veel seal ja hakkasime ära sättima. Annika oli väsinud, otsustasime tema koju saata taksoga ja ise kolmekesi edasi minna. Jõudsime uuesti Xtra Large-i ette, aga sel hetkel pandi seda juba kinni. Sealt igatahes korjas mingi tüüp (Pedro? :D) meid üles ja lubas ühte teise kluppi edasi viia meid. Temaga pidime tasuta sisse saama. Kuna otseselt koju minemise tuju veel ei olnud, sis läksimegi. Koha nimi oli Playground ja ilmselgelt olid kõik Xtra Large-st sinna minemas. Passisime turvamehe juures nööri taga ja ennäe, saimegi tasuta sisse. Ja esimese asjana, mida uksest sisse minnes näen - üks transvestiit vahib vastu. Kui nüüd päris aus olla, siis ma polnud enne ühtegi nii lähedalt näinud. Ja ma ei arvusta. Lihtsalt.. nii imelik oli.. ja ega ta nüüd ilus vaadata ka ei olnud. Klubi oli rahvast täis ja kaua me seal ei olnud. Võtsime takso ja tulime koju. Kell võis vast 5 olla kui magama saime.

Pühapäeval ei maganud ka väga kaua. Plaan oli kohalikule suurele kirbuturule minna ja pärast seda midagi veel ette võtta. Ajasime lõunal ennast välja ja läksime turule, mis asub ühe suure jalkaväljaku lähedal. Otsisime omale jalkapalli ja käekellasid, aga seal ei olnud midagi väärt ostmist. Igaüks oli toonud sodi, mis tal kodus oli ja tahtis seda maha müüa. Otseloomulikult ei puudunud vufflid.. eriti palju oli Dr.Dre Beats kõrvaklappe. Käisime seal mõnda aega ringi ja kui uuesti kokku saime, läksime päevitama. Olime 5kesi - mina, Erki, Markus, Keidi, Mari. Selle ajaga kui me parki kõndisime, tuli hull nälg ja janu peale. Sattusime siis rahvuste festivali platsile (see sama, kuhu me Mariga esimesel õhtul kogemata sattusime). Seal olid erinevate rahvuste köögid - valisime Austraalia. Tellisime endale kängurulihaga burgerit ja friikaid. Teine variant oleks olnud jaanalinnuliha. Peab mainima, et mulle see kängurulihaga burx täitsa meeldis. Kõhud täis, päevitama!
Otsisime mõnusa muruplatsi seal pargis ja viskasime pikali. Muusika käima ja mõnulema. Saime natuke aega vedeletud kui märkasime, et KÕIK, kes mööda kõnnivad, jõllitavad meid. Nagu tõsiselt.. kas asi oli selles, et me seal kõik nii rõõmsalt avalikult päevitasime või et me olime kõige valgemad üldse? Ei teagi, aga endal oli küll naljakas.
Mingi hetk helistasid Annika/Lilian ja teavitasid meid, et ei nemad ega Vahur polnud kodust väljudes kaasa võtnud võtmeid ja ainsad võtmed on minu käes. Üleüldse on meil ainult 3 võtit 8 inimese peale. Saime siis pargis kokku ja läksime kõik koos koju. Tahtsime jalkat televusserist vaadata, aga tõprad ei näidanud. Leppisime siis Nadal/Federeri finaalmänguga ja hiljem hakkas hobuste traavisõit. Ma pole niiiiii ammu nii palju naernud.. Mina, Keidi ja Markus vaatasime siis neid sõite, panime oma lemmikule panuseid ja noo, seal sai ikka hindamatut huumorit. Edasi ma ei mäleta, mis pühapäeval juhtus.

Esmaspäeval ärkasime Mariga juba 9 aeg, sest tahtsime enne seda kui Mari tööle läheb, ära käia kohalikul turul, mis meil siia maja ümber esmaspäeviti tekib. Tegime ringi peale - midagi erilist ei olnud - mina sain pluusi ja Mari jalanõud. Siis Mari läks tööle ja mina, töötu nagu ma olen, tuppa :D Kuna teised on õhtustes vahetustes, siis sain nendega tsillida. Keidi ja Markusega käisin veel korra turul - tegime videosid. Siin on täiega naljakad süsteemid turul :D Otseloomulikult mängisin Keidiga kaarte - see on meil väheke traditsioon siin juba kahekesi. Jõime õlut, vaatasime telkarit. Kell 2 öösel on meil see aeg, kus põhiseltskond magama läheb.

Täna (teisipäev 21.05.2013)

Nooo, ei suutnud ennast voodist üles ajada hommikul. Mari tubli tüdruk ärkas kuskil 9 aeg, et tööle minna. Ma põõnasin 11ni. Meil (nagu ülejäänud Hispaania majapidamistel) on akna ette tõmmatavad katted, et soojus ja valgus sisse ei poeks. Nii mõnus on.. päise päeva ajal kui need ees on, ei saa arugi, et väljas päike paistab. Sain siis Irinalt ka lõpuks kirja, et ta ootab mind kolmapäeval intervjuule - mingi 4 tärni hotell on, pean seeliku ja viisaka pluusi ka selga panema. Eks siis homme näeb, mis saab.
Igatahes.. täna olen päev otsa tühja pannud - tsillisin Markuse ja Erkiga, lugesin raamatut. Ei midagi erilist.. pole suutnud oma tagumikku täna õuegi vedada.. veel. Ilmad on ka NII KÜLMAD. Tõsiselt.. eestis on praegu mingi 10 kraadi soojem kui meil siin. Kui meil juhuslikult elukülma tuult ei ole, siis on pilved. Ei teki tahtmist õue minna kui nii jahe on.

Ma rohkem ei viitsi lihtsalt kirjutada täna enam.. Mingi tund aega teinud juba seda postitust. Katsun pilte ka lisada, aga ei garanteeri midagi.

Päikest püksi Teile, armsad kaasaelajad!


K.