Jätkan siis reedega..
Mari tegi süüa kõigile - kanawokki. Überhea. Ootasime Markust ja Erkit poole üheni ja siis saime ühise perena sööma hakata. Võtsime ikka mõned joogid ka ja hakkasime kaarte taguma. Erinevaid joomismänge tegime. Õpetasin teistele trammijuhti ka, aga kahjuks või õnneks tegime ainult ühe ringi seda. Kuskil 3 aeg tekkis mõte, et ikkagi läheks kluppi ka. Mõeldud-tehtud. Võtsime takso ja läksime SuperClubi ette, aga see oli kinni. Fail. Siis oli kell pool 4 ja tahtsime Loco Clubi minna. Okei. aga raisk, valele poole hakkasime kõndima. Keidi, meie super kaardilugeja, võttis siis juhtimise enda peale ja viis meid klubini. Oh üllatust, see oli ka kinni. Kuna me teadsime, et Xtra Large ja Playground on lahti, võtsime suuna sinna. Playgroundis küsiti pileti eest 12 EUR.. tervitusjook oli ka sees, aga ikkagi kallis. Siis läksime hoopis Nylonisse, kuhu sai 8? euro eest ja sai ka tervitusjoogi. Selleks joogiks oli viin Fantaga. Me Keidiga tegime omale kahepeale kokteili ja viina jäi ülegi. Seal oli elu sitt DJ - ühtegi laulu algusest lõpuni ei lasknud; aeglane-kiire, rock-dubstep-jms kõik vaheldusid koguaeg. - ühesõnaga me kaua ei kannatanud. Markusega läksin selle asemel hoopis burksi jahtima. Sõime oma burgerid ära ja võtsime takso, läksime koju.
Kuna koju jõudes oli kell juba pool 8, siis saime näha päikesetõusu. Pöörasime diivani akna poole ja nii tekkis suur telkar. Ülivõimas oli. Ja igasugust muud huvitavat stuffi juhtus ka tänavatel. Kuskil poole 9ni jaksasin üleval olla. Kell 1 tegin silmad lahti, ajasin pessu ennast, käisin söömas ja siis ajasin Keidi ka üles. :D :D
Läksime metroga Bioparki. Ei olnud üldse pikk maa ja ilm oli ka ilus. Tõsiselt võimas koht.. saime pileti ainult 15.- euroga. Vaade oli megailus - kaugelt paistsid mäed ja kõrval oli Turia park. Loomaaed ise oli jagatud sektoriteks nagu Antarktika, Amazonas, Aafrika jne. Loomadel oli palju ruumi liikuda, kõik oli ehitatud mõnusalt looduslikuks. Vaatamiseks olid platvormid ja maa alla läksid koopad, kust sai ka loomi vaadata. Vahepeal olid toidukohad ja suveniiripoed, samas sai pargis istuda ja mõnuleda. Meie lemmikud olid elevandid ja kaelkirjakud.. neist sai pilte ka kõvasti tehtud. Aga üsna kiiresti saime ringi peale tehtud - aeglase tempoga kuskil 2 tundi. Madusid nägime ka ainult 2-te.. imelik, et eraldi roomajate maja ei olnud. Alguses sisse minnes tehti meist pilti ka ja kui ära hakkasime minema, tuldi pakkuma juba prinditud piltidega. Ühe pildi eest küsiti 5.- aga 2 eest 8.-. Võtsime 2 erinevat pilti, mis päris ilusad välja kukkusid. Suveniiride hinnad olid päris krõbedad nii et need jäid sealt ostmata.
Võtsime suuna kodu poole, aga enne tuli jäätise isu. Läksime siis ühte hiigelsuurde ostukeskusesse ja siin Hispaanias on selline imelik värk, et üksikuid jäätiseid ei müüda. Seega tulime sealt tühjade kätega ära.
Tagasi tulles avastasime, et me oleme mõlemad lombakad. Keidil oli vasakul jalal varvas sinine ja valus ja minu vasak jalg oli ka valus ja paistes. Täielik müsteerium, mis meie jalgadega juhtus..
Sellised mõnusad suured platsid loomadel.
Kohustuslik turistipilt.
Koju saime, siis ma jäin pea Mari süles magama diivanile. Pärast Keidi ja Mari koristasid meie eelmise õhtu läbu ära ja siis jäi Keidi diivanile magama. See on see hea aknast välja vaatega diivan. Mugav on seal ka.
Pühapäeval otsustasime Keidiga minna Oceanograficusse. Annika, Mari ja Markus otsustasid ka kaasa tulla. Kuna see teaduspark on nii suur ja meie olime eksiarvamusel, et Oceanografic on meiel lähedal, panime ajaliselt veidi puusse, aga polnud hullu. Saime kohale, üritasime perepiletit osta, aga ei läinud läbi. Selle eest saime õpilaste piletid 23.70.- tükk. Päris krõbe hind, aga nüüd tagasi vaadates mõtlen, et see ikka oli seda väärt ka. Seal olid siis pingviinid, delfiinid, haid, erinevad kalad, linnud ja muud põnevat. Akvaariumid asusid maa all, kalad ujusid üle pea. Hästi vinge oli. Kahjuks eriti head pildimaterjali ei saanud, sest seal oli üsna pime ja ma oma kaamerat ka kaasa ei võtnud. Vahepeal läks kõht tühjaks ja 14.90 eest saime all you can eat buffee restorani sööma minna. Seal olid kõik tüüpilised Hispaania toidud + kiirtoitu ja magustoidud+puuviljad. Ainult joogid pidi veel juurde ostma. Coca-cola hinnaks oli 3.30.- :D Kahjuks olid toidud kohati üsna jahedad, aga see eest siiski maitsvad. Lootsime proovida ka kurikuulsat magustoitu flan, aga see oli hoopis külmkapis poe variant. Pettumus.
Pärast seda algas delfiinishow. Ma armusin ära.. Ausalt. Esiteks oli see mõnusalt üles ehitatud - üks tüdruk, kes oli nö. õhtujuht küttis rahva üles. Valis välja 7 vabatahtlikku, kes said ise delfiinidega möllama minna. Siis hakkas show pihta. Ilusad vormis tüdrukud ja üks kutt olid "delfiinitaltsutajad". Nii vingeid asju tegid. Surfasid delfiinide seljas, siis sukeldusid sügavale-sügavale ja delfiinid tõstsid hüppega nad kõrgele üles. MEGA! Videomaterjali sain sealt kohe kõvasti. Koguaeg oli tibutagi ka seljas, sest nad ikka suurepäraselt tegid seda asja. Siis oligi aeg koju minna, sest meid ootas ees jalkamäng.
Delfinaariumis.Meil olid siis ostetud piletid Mestalla staadionile Valencia-Granada mängule. 15 euri pilet. Saime head kohad - keskel ja mitte päris värava taga. Rahvast oli ikka meeletult. Sinna mahtus 55 000 inimest, aga mõned kohad olid ikka vabad. Seal oli ka kananahk tihti, sest see emotsioon, mis seal valdas, oli meeliülendav. Rahvas oli nagu üks - koos vilistati keegi välja, koos aplodeeriti.. kõike tehti koos. Ja siis kui veel mängu ainuke värav ka löödi.. Kõik hüppasid pinkidelt korraga püsti ja juubeldasid. Vinge, ma ütlen, vinge! Ma pole elus enne nii suurel mängul ega väljakul käniud.. ega vist nii palju inimesi ka korraga pole näinud.. Saime sis koju, tee peal laenutasime filmi ka "Django Unchained". Kuna ma seda enne näinud olin ja hommikul 6.30 ärgata vaja oli, siis läksin teistest varem magama.
Fännid.
Täna oligi siis jälle tööpäev. Sain esimest korda iseseisvalt teha check-outi 2 korda. Jose oli mulle just öelnud ja õpetanud, kuidas teha ja siis tulidki kliendid, kes rääkisid inglise keelt. Ma kohe vabandasin ka, et see mul esimene check-out, seega sorri kui kauem aega läheb. Nad hakkasid selle peale naerma kohe. Peaaegu iseseisvalt sain hakkama kah. Kliendid ütlesid, et "Perfect. 10 out of 10." Aga tegelikult ma ise oleks kuskil 5 hindeks andnud. Siis sain veel aruandeid teha ja arveid sorteerida. Vahepeal oli aega ka ja küsisin Joselt, kuhu ta linnast välja minna soovitaks. Sain mõned head ideed ja nüüd võtsime Keidiga plaani iga nädalavahetus kuhugi minna. Esialgu Alicantesse, siis äkki mingitesse koobastesse ja viimasel nädalal Mallorcale. Siis on aeg asja ette läinud ja võimalikult palju nähtud.
Kui üleüldisest olukorrast midagi mainida, siis see kloorine kraanivesi ajab ikka närvi vahepeal. Juua see ju ei kõlba ja pesemas käies on ka koguaeg tunne nagu ujulas oleks. Siis on siin veel hull mustus tänavatel.. kõik visatakse maha. Täna oli meil siin turg ja koju tulles olid igal pool pappkastid. Lihtsalt kõik, mis kukub jääbki sinna. Koerasita hunnikud on ka absoluutselt igalpool niiet hästi ettevaatlik tuleb olla tänavatel liigeldes. Solgi ja prügi haisu viskab ka koguaeg.
Siis veel on nad ulmelised parkijad. Imepisikestesse aukudesse mahutavad ennast, aga selle hinnaga, et kraabitakse/mõlgitakse enda või naabri auto ära. Pole vist väga näinud kriimuvaba autot.
Ilmad on ka tegelikult mega vastikud olnud. Koguaeg on külm tuul ja täna oli esimest korda äike ka. Vahtisime Keidiga akna peal. Keegi peaks meid vahepeal filmima, endal ka naljakas. :D
Vaatasime, kuidas üks kaubikujuht Consumisse kaupa tahtis viia. Ta lihtsalt ei osanud parkida. Kuskil 10 korda ronis autosse tagasi, siis sõitis liikusmärgile mitu korda otsa. Jumalast saamatu.
Siis käisime poes, tegime süüa. Kana, punaste ubade, paprika, shampinjonide ja suvikõrvitsaga. Nämm-nämm. Siin saab ikka tervislikult söödud, sest selline värske kraam on odav ja kergesti kättesaadav. Iga nurga peal on puuvilja/juurvilja poed ja mercadodes on ka värsked asjad mõistliku hinnaga. 2 või 3 kilo mahlaapelsine saab kätte juba 2 euroga vms.
Nii see päev läinud ongi.. Varsti tuleb jälle magama hakata sättima, sest homme tõotab tööl tulla kiire päev. Maja on täiesti täis broneeritud. Ja homme on mul Josega viimane päev.. siis tal paar vaba päeva ja edasi õhtuses vahetuses. Pean olema mingi Sonjaga, keda ma veel kohanud ei ole - pidi oskama hästi saksa keelt ka. Eks näha ole, kuidas klapime.
Ja see Jose ikka peab gay olema.. sest ta täna laulis mulle "It´s raining men.. Halllelujah!" :D Vinge värk.
Ps. Palun mitte tähele panna mu kirjaoskamatust ja seda, et ma ei oska enam üldse ilusti midagi kirjutada. Lihtsalt ei tule välja.
Tsauki.
K.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar