esmaspäev, 10. juuni 2013

Valencia suvi

Ummmm.. kalamälu.


Kolmapäev-neljapäev miskit erilist ei olnud tööl. Neljapäeval oli tööl tüdruk Sonja. Ta ei osanud minuga väga midagi peale hakata ja sain juba poole ühe aeg ära. Kuna härrased ja Maarja olid öösel oma tripilt tagasi jõudnud ja Vahur lubas Kuldvillakut teha, siis nii saigi.
Kahesed tiimid loosi teel valitud, sain Mariga ühte võistkonda. Mäng oli põnev ja nii jäime lõpuks jagama 2-3 kohta, Maarja ja Vahuriga.
Reedel oli mul viimane tööpäev. Kell 10 ütles Sonja, et ta hea meelega laseks mind ära, sest tal polnud mulle tööd pakkuda. Aga ma ei saanud minna, sest ülemus Alvaro pidi mu praktika dokumendid ära täitma. Kui härra lõpuks kohvilt saabus ja Sonja küsis, kas ma minema võiks minna, sai ta vastuseks kindla ei. Tüüp ikka vihkas mind täiega. Saatis mu pagasit ära viima ja kui tal enam mulle tõesti midagi muud polnud anda tööks... Sain koristajaga minna prügi pakkima ja ära viskama. Olukord oli nii naljakas, sest tõesti.. kui lapsik peab olema, et nii teha? Ma muidugi naerul näoga tegin selle töö ära. Sain passida veel natuke, siis tuli Sonja paberitega. Ütles, et siis võin 14. korrusele minna. Ma mõtlesin, et äkki mingit allkirja saama või midagi, aga ei. Alvarol oli mulle veel üks üllatus varuks. Kirss tordile või nii..

Läksin nende paberitega Alvaro juurde tagasi, sest ta polnud praktikapäevikusse allkirju ja asju pannud. Seletasin talle, mis ja kuhu. Siis tüüp ütleb: "See on ju võõras keeles. Ma ei saa aru." Tõlkisin ära talle need päevakirjeldused. Et näed "Hotelliga tutvumine. Revenue. Check-out. jne." Mille peale mees vastas, et " Sa ju ei oska check-outi teha"
Edasine vestlus oli umbes selline:

A: "Sa ju ei oska check-outi teha!"
K: "Oskan küll"
A: "Ei oska"
K: "Oskan küll, ma ju tegin"
A: "Aga sa ju ei oska keelt. Sa ei oska teha check-outi"
K: "Oskan, sest ma tegin Josega. Inglise keeles küll, aga tegin"
A: "Ma ei usu. Ma panen sulle siia ainult linnukesed, mitte hinded."
K: "Okei."


NAERUVÄÄRNE! Tüüp lihtsalt vihkas mind nii rämedalt. Ja ma pole siiamaani välja mõelnud, miks. Aga noh, sitta kah. Ma tean, et mina talle midagi halvasti ei teinud.

Aa, ja siis terve see situatsioon lõppes sellega, et kui ta oli lõpuks lõpetanud allkirjade jms-ga, siis tüüp ütles, et:
A: "Mine 14. korrusele!"
K: "Okei. Allkirju saama?"
A: "Ei. Vii mu mustad nõud kööki ja siis võid ära minna."
K: "Ok."

Sitaks äge mees see Alvaro. Viis pluss! Läksin viisin kööki ära nõud ja läksin tagant kaudu minema, sest see viimane osa ajas kettasse veidi. Ei öelnud head aega kellelegi seal. Muidu kui oleks võimalus olnud, oleks poistele tahtnud küll tsau öelda.

Siis sain koju. Magasin veidi. Ärkasin kui teised koju tulid. Maarja ütles,et davai, meil on ülesanne liha ja äädikat ostma minna. Võtsime siis suuna sellesse vene poodi "Baltika". Sealt saime äädika, vene limpsi ja smetanat. Liha ostsime päris lihapoest. Müüja seal tegi ikka hirmsalt suured silmad kui me tahtsime suurt tükki liha. Ta ikka tahtis seda viilutada seal, aga me ei tahtnud, et ta neid valgeid asjugi ära lõikaks. Nägime vikerkaart ja natuke tibutas ka. Siis poisid tegid šašlõki marinaadid ja asjad valmis.

Õhtul tegi Erki ka viktoriini. Saime Keidiga lõpuks ühte tiimi ja tegime teistele ära ka. Dream team ikka. Rohkem ei mäleta, millega hakkama saime.. Aa.. Keidiga käisime Kebabi söömas. Istusime paar tundi väljas platsi peal ja jutustasime. Ja pärast mängisime Markusega köögi põrandal kaarte.

Laupäeval ärkasime enne lõunat. Ja siis läksime grupiga kartidega sõitma. Käisime veel Erki, Maarja ja Markusega mingis kohvikus enne hommikust söömas. Bocadillo de torilla de patatas ja caffee con leche osutus valituks ehk võileib, mille vahel oli kartulitortilla ja piimakohv. Võiku ei olnud midagi erilist, aga hind oli ok. Kaks asja siis 4 euri.
Edasi siis kardirajale. Loosisime kivi-paber-kääridega stardijärjekorra. Jäin viimaseks selles loosis. Esimeses stardis oli meid 5. Stardist sain minema 3ndal kohal. Sain Erkist ka umbes kolmandal ringil mööda, ajasin ta rajalt välja nii, et ta tegi spinni. Rohkem keegi minust mööda ei saanud ja Mekki mina kätte ei saanud, nii et tubli teine koht.
Sattusime poistega nii hoogu, et mina, Markus ja Erki võtsime uue sõidu kohe. Loosis jäin teiseks vist. Sain teise kardi kui enne oli ja johhaiddiii, sellel masinal polnud pidureid. Esimesed paar ringi üritasin ikka pidurdada, aga siis loobusin. Selle aja peale sai Erki minust mööda ka. Rajal oli veel kahene kart mingite vöörastega. Tolknesid ees koguaeg raisad. Sõitsin ülejäänud aja ainult gaasiga ja päris hea mõte oli see, kogemata pingutasin üle ka korra ja tegin ise spinni. Kokku saime sõidetud 14 minutit tavapärase 8 asemel, 28 ringi. Järjekord siis: 1. Mekk 2. Erki 3. mina.
Ringilt maha minnes see kaheses kardis sõitnud mees viskas viis ka veel, et oh, hea sõit ja nii. Ise tölbendas ees koguaeg. Tont.

Jäime veel raja äärde. Mingid India poissmeestepeo kutid tulid. Tegid hullu tsirkust seal raja peal. See kutt, kes seal kardirajal töötab, oli nii närvis, et me mõtlesime, et ta varsti lööb kedagi. Aga õnneks või kahjuks ta ei löönud.
Poisid läksid siis tööle ja mina, Maarja, Mari, Keidi läksime randa päevitama. Kuna liiva sees lebotamine on ilgelt vastik, siis läksime kaile jälle. Päris mitu tundi olime seal. Tagasiteel  käisime vene poest jälle läbi. Ostsime tartart, smetanat, sardelle ja hapukurki. Nämmmmmmaaaa! Elu mõnus söök oli. Kodus avastasime, et me oleme kõik päiksepõletused saanud. Ja päike ei olnud peale hakanud mitte rannas, kus me eesmärgiga päevitasime, vaid päikest olime saanud kardirajal. See aga tähendas mõnusaid rante. Käisime pesus ja kreemitasime, aga nahk oli mul ikka üsna punane ja hell. Käisime ühes kondiitriäris ja ohjummel, see müüja hakkas täiega tänitama meid, et "Miks te kreemi ei kasuta?!". Täiega lasi ikka. Käisime Consumis ka, ja seal ka üks naine tegi ikka väga suured silmad kui ta meid nägi.
Šašlõki grillimiseni me ei jõudnudki, suurelt tänu sellele, et polnud kohta, kus grillida. Leppisime kokku, et kui poisid töölt tulevad, läheme parki piknikukorviga. Tegime Keidi ja Maarjaga naisteka. Mojitod ja maasikad/puuviljad/šokolaad. Mari läks töökaaslastega peole.

Poisid ilmusid ootamatult juba pool 11 koju, sest neil oli restos tühjus olnud. Panime liha ahju, sõime ära ka. Siis läksime välja. Suund oli rahvuste festivali poole ja OMG, mis meid seal ees ootas. Elu vingeim pidu. Silla all oli tuhandeid inimesi ja nende keskel mängis grupp trumme. Kõik tantsisid ja möllasid. Me lendasime ka nende sekka ja lihtsalt sulandusime muusikasse. Tõsiselt ürgne teema. Vahepeal trummigrupp vahetus, me tegime mõned õlled ja siis edasi jälle. Siis sai trummimäng läbi.

Ahjaa.. Mari oli oma töökaaslastega ka seal. Ja mis välja tuli? Üks tüdruk, kes oli minu hotellis köögis praktikant, oli Mari ettevõttes ka praktikal olnud. Ta tegi ka suured silmad kui mind nägi. Valencia on ikka väike. Ja kui need tüdrukud mu päevitusrante nägid.. Suud olid lahti ja muudkui seletasid Marile, et issand, issand. Koomiline.

Kuna teised kadusid järsku ära, jalutasime Keidiga pargis. Istusime minigile pingile ja kohe olid mingid mustanahalised kutid juures. Me ütlesime neile oma varjunimed Liis ja Mary. Nad olid Senegalist. Laterdasime veits, siis vabandasime, et meil sõbrad ootavad ja lasime jalga.
Saime teistega silla juures kokku jälle. Seal tuli mulle ja Marile mingi must kutt Kongost? ligi. Täiesti kinni oli see vend. Aga saime kiiresti lahti.

Siis läksime kesklinna, et vaatame, kas mõni klubi ka lahti on. Väga ei viitsinud seal tõmmelda. Kõndisime Carmenisse ära ja siis otsustasime Keidiga, et lähme koju ära. Jalutasime siis tagasi, Erki ja Maarja jõudsid ka järele meile. Mari läks üksi taksoga koju. Kell oli vist 5 kui koju jõudsime. Jätsin Maarjaga hüvasti ja kustusin ära.

Hommikul ärgates oli elu valus nahk. Kreemitasin umbes paarkümmend korda päevas ennast. Pühapäev oli eriti surm. Lihtsalt ei viitsinud midagi teha. Lebotasime terve päeva voodis. Vaatasime filme ja niisama tsill. Õhtul kui Erki tööle hakkas minema, läksime Keidiga kaasa linna. Nimelt oli hommikust saadik Mäki toidu isu olnud. Võtsin 2 einet. Marile sai ka terve hunnik nänni. Tulime koju tagasi. Väljas oli mingi 32 kraadi sooja. Kohutav. Nii umbne õhk. Sõime siis oma rämpsu ja lebotasime edasi.
Õhtul tegime puuviljavaagna ja mängisime kaarte (mina, Keidi, Mari). Alguses tahtsime rahvuste festivalile ka minna, sest seal oli viimane päev. Aga laiskus oli nii suur.

Täna (esmaspäeval) ärkasime kell 9.30. Läksime Keidiga turule. Sain esimese ringiga endale käekella ja korvpallisärgi. Siis tulime tuppa, poisid ajasid ennast üles. Läksin Markusega uuele ringile. Siis sain bokserid, taskunoa ja süüa. Nüüd olen blogi kirjutanud ja peaksin alustama aruande kirjutamisega ka. Aga eks näeb.

Õhtul kui Keidi töölt tuleb, tahaks minna suurde kaubanduskeskusesse. Läheme kodustele midagi otsima. Eks näeb, kas õnnestub.

(Ma ausalt pole kindel, kas tegu on õige kronoloogilise järjestusega :D)

Pilte ei viitsi toppida seekord. Eks kunagi hiljem saab.

Ilmad on praegu tõsiselt kuumad. Päevitada kahjuks ei saa praegu, sest nahk on veel hell ja ei taha riskida sellega, et villid tekivad.

In a while, crocodile!

K.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar