Katre reisiblogi: 6 päeva Austraalias.. 359 veel??

Netigängster nagu ma olen, olen kogu vaba aja istunud couchsurfi/facebooki kommuunide/gumtree (kohalik kuulutustesait) jne. Olen otsinud tööd ja elukohta ja muud vajalikku informatsiooni siin viibimiseks. Pühapäeva õhtul kirjutasin siis hästi paljudele ööbimiskoha pakkujatele ja saatsin hunnikutega cv-sid välja. Tutvusin ka mingite saksa bäkkeritega, kes pakkusid võimalust nende autoga hakata lõuna poole sõitma, et siis teel olles vaatamisväärsusi ja randasid nautida, aga samal ajal ka tööd otsida.
Laupäeva õhtul leppisime Indrekuga kokku, et paneme hommikuks äratuse kella 8ks.. Mmmhhhmm, esiteks jäime me mõlemad vist alles kell 3 öösel magama ja kui kell 8 äratus oli, panin selle sujuvalt kinni ja põõnasime ikka edasi. Õnneks ajasime ikka enne 10t ennast üles ja läksime linna. Jalutasime Northbridge-i linnaosas, käisime hostelites kuulutusi lugemas ja uudistasime niisama. Jõhkralt palav oli jälle.. Umbes 40 kraadi. Vesi oli parim sõber - seda peab siin suurtes kogustes tarbima.
Siis meile teatati sõbralike rongitöötajate poolt, et pühadel/nädalavahetustel/tööpäeviti peale 18t ei pea me eraldi päevapileteid ostma vaid saame kahekesi ka ühe pere-päevapiletiga hakkama, mis on sama hinnaga või odavam kui üksikpäevapilet, mille seni oleme ostnud. Oleks enne teadnud, oleks paarikümne AUD-i võrra rikkam. Aga Oleks on paha poiss.. Õnneks saab kasutada vastavat piletit nii rongi, bussi kui metroo peal.

Käisime India ookeani ääres ka ära, täpsem ranna nimetus on Cottesloe. Kesklinnast oli rongiga u 20 minutit sõitu ja siis 15 minutit jalutamist veel. Rand ise oli küllaltki väike ja meie imestuseks ei olnud inimesi ka palju. Vesi oli täitsa normaalne.. Ainult et lained olid jõhkrad. Või noh, mis lained.. ookeani mõistes olid need raudselt ainult väiksed mulksud, aga kui seal sees olid ja vesi taanduma hakkas, siis tõmbejõud oli võimas. Seega ma arvan, et suuremate lainetega võib ookeanis sulpsamine päris ohtlik olla. Natuke aega vaatasimegi seal ringi, kuni otsustasime süüa otsida. Kahjuks olid aga kõik rannaäärses söögikohad väga kallid ja olime sunnitud süüa ostma kodukandist. Käisime tagasiteel Domino Pizzast läbi ja võtsime 2 pitsat, mida jagasime ka väga pohmellis võõrustajaga ( jõudis alles hommikul kell 8 koju). Siis passisime netis, skaipisin kodustega, Bryce tõi jäätist ja nii see õhtu läks. Kell liigub väga armutult. Paari päeva pärast on juba nädal siin oldud. Nii kulub see aasta kiirelt-kiirelt. (Okei, jah, seda ma ütlen praegu. Siis kui 2 nädalat kuskil jõhkralt tööd olen teinud, virisen kindlasti vastupidist.)

Esmaspäev möödus ülirahulikult. Magasime kaua ja olime netis päeval. Õhtul läksime võõrustajaga jalutama, sest oli võimalus känguruid kohata. Ja nii läkski.. Üleval mäe otsas pargi laadses kohas oli neid u 5tk, mõnulesid kellegi aias. Üsna lähedale lasid jalutada, kuid siiski mitte käeulatuses. Ja nägime võrratut päikeseloojangut. Siin kandis päike tõuseb umbes 4 hommikul ja loojub kell 7 õhtul. Hiljem tegi võõrustaja meile korraliku steiki ja salatit, mida Indrek aitas valmistada. Ma jäin nõudepesijaks. Steik oli paar tundi marineeritud millegi-spargli-sees. Ja salatisse läks: riivitud porgand, punapeet, salatilehed erinevad, muna, sibul?, kurk. Väga maitsev oli. Kümne aeg anti magustoitu ka filmi vaatamise kõrvale. Jäätis, banaanid, külmuv šokolaadikaste ja vist oli mingi jogurtilaadne toode ka. Elu missugune!

Ahjaa, sellest pidin rääkima, et meil on siin korralik probleem hiirtega. Paar ööd olen üles ärgnud krõbina peale ja hommikuks oli Indreku asju söödud ja minu nuudlipakki räsitud. Täna aga nägime, kuidas hiired elutoas ringi jooksid. Normaalne värk. Bryce küsis ka, et kas me elame üle kuni ta homme lõksud toob või peab kohe tegutsema. Me elame üle küll kui nad just üle meie ei jookse..

Täna tegime Bryce-le vastlakukleid.. Ei olnud päris sellised nagu tahtsime, sest ostsime vahukoorelaadse toote, mis oli päris vedel, aga aimduse sai ja tüüp ütles, et talle meeldis. Aga kuna mõned austraallased on nii viisakad, et ei ütle näkku oma arvamust, siis ei teagi :D Panime kuklite sisse moosi ka, et veel rohkem mekiks.

Ma imestan, et meie võõrustaja nii palju välismaa eluga kursis on. Päris mitmel korral oleme rääkinud sellest, mis hetkel Ukrainas toimub ja vaatasime ka mõnda videot sellel teemal.

Reedel peame siis siit kohast jalga laskma, hetkel kaalume oma võimalusi. Paar päeva on veel aega, et tööd leida või otsustada, kuhu edasi minna. Pöidlad pihku!