Eestlased Austraalias

Laupäeva õhtul käisime rahvastepalli kuttide juures filmiõhtul. Kokku oli meid umbes 8, tellisime pitsad ja vaatasime 12 Years a Slave, mille mina otseloomulikult olin 2 päeva varem juba ära vaadanud. Õnneks oli tegemist sellise filmiga, mida on hea mitu korda vaadata, sest siis märkad rohkem detaile. Kutid olid kõik toredad ja kuna mitme näol oli tegemist Hispaaniast pärit inimestega, siis teadsid nad ka Eestist üllatavalt palju. Arutelu käigus tekkis muuhulgas küsimus, miks selline väike riik nagu Eesti, mis ei ole iseseisvalt üldse kaua eksisteerinud, on saanud võimaluse töötamisõigusega turismiviisade väljastamiseks ja teiste riikide hulgas selline suur riik nagu Hispaania mitte? Mind hakkas see teema huvitama. Ühe kuti arvates ei ole Hispaania seda kokkulepet saanud sõlmida, sest üks Austraalia kriminaal on ühel Hispaania saarel peidus ja kuna Hispaania pakkus talle poliitilist varjupaika, ei anta nö kättemaksuks hispaanlastele viisasid. Kui see tõesti nii on, siis on tegemist väga ebaausa situatsiooniga. Aga ega poliitika pole kunagi loogiline olnud ja kurat seda teab, mis tegelikult toimub.
Kes huvi tunneb, siis Eestiga sõlmitud leppe sisu leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/860716

Mitmete andmete kohaselt elab Austraalias ligi 10 000 eestlast ja Eesti-Austraalia töötamisõigusega turismiviisade väljastamise algusest on Austraalias käinud umbes 8000 eestlast. Need numbrid kasvavad aga järjest kiiremini. Varsti pole Eestis kedagi, kes ei teaks kedagi, kes on Austraalias käinud või viibib hetkel seal. Eestlaste poolt sisse antavate avalduste arv kasvab aastaga umbes 22%. See on hiiglaslik number, arvestades Eesti rahvastikuarvu ning seda, et kümned tuhanded on tööl Soomes, Rootsis, Norras, Iirimaal jne. Jah, Austraaliasse pole nii lihtne elama jääda kui eelnimetatud riikidesse, kuid Eestist lahkuvate inimeste arv on väga muret tekitav.

Enda tutvusringkonnast tean umbes 6 inimest, kes HETKEL Austraalias viibivad. Neid, kes siin juba käinud on, on umbes kümmekond ja neid, kes plaanivad tulla kuskil 8.

Austraalia alustas viisade väljajagamist 1975 aastal ja alguses said neid vaid 3 riiki: UK, Kanada ja Iirimaa.
Praeguseks on Austraalial selline viisasüsteem 19 riigiga: Soome, Belgia, Kanada, Küpros, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Hong-Kong (Hong Kong Special Administrative Region of the People's Republic of China (including British National Overseas passport holders), Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Korea, Malta, Holland, Norra, Rootsi, Taiwan ja Suurbritannia.
Viisade arv neile ei ole limiteeritud, mistõttu suureneb avalduste arv iga aastaga üha enam.

Limiteeritud viisade arv on aga kümnel riigil: Taimaa, Tšiili, Türgi, USA, Malaisia, Indoneesia, Bangladesh, Argentiina, Uruguay ja Paapua Uus-Guinea. Välja antavate viisade arv ulatub 100st 1500ni.

Läbirääkimised käivad 2013 aasta seisuga 13 riigiga: Andorra, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Iisrael, Läti, Mehhiko, Poola, Portugal, San Marino, Slovakkia, Hispaania ja Vietnam.

2013. aastal käis Austraalias üle 250 000 (esimese ja teise aasta viisad kokku) seljakotiränduri. Võrdluseks võib öelda, et 2005. aastal oli see number 114 000.  Sellised suured numbrid on aga toonud kaasa päris mitmeid probleeme. Näiteks muretsevad kohalikud, et Austraalia koolinoored ei leia omale tööd, sest bäkkerite number on sama suur kui koolilõpetajate oma. Minu arvates seda probleemi aga ei tohiks tekkida, sest paljudele töökohtadele bäkkereid ei oodata, kuna tahetakse pikaajalist pühendumust. Bäkkerid võivad aga maksimaalselt 6 kuud ühel kohal töötada.
Teine probleem on järjest kasvav seljakotirändurite tüssamine. Üha enam on tekkinud skeeme, kus pakutakse tööd koos majutusega, aga soovitakse ettemaksu. Kõik võivad arvata, mis edasi juhtub. Otseloomulikult oled rahast ilma ja töökohta ka ei ole. Seepärast ongi kasulik järgida põhimõtet, et kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt see nii ka on. Enne tööle asumist tuleks teha tööandjale põhjalik kontroll, mis tänapäeval on väga lihtsaks tehtud . Olemas on erinevad andmebaasid, foorumid ja kommuunid nt. Facebookis, kust leiad kindlasti kellegi, kes seal kohas enne tööd on teinud või midagigi kuulnud. Kahjuks aga leidub ikkagi lihtsameelseid, kes oma viimased sendid käest ära annavad ja siis peost-suhu elama peavad. Tüssata saavad ka need, kes soovivad kasutada agentuure viisa ja töö leidmiseks ilma taustauuringuta. Skeem on sarnane: anna meile paar tuhat dollarit/eurot ja meie otsime sulle töö, sebime viisa ja heal juhul saad elamise jms ka.

Kahjuks jäävad eestlased ise ka üha enam negatiivsete tegudega silma. Mõned näited:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/austraalia-politsei-saatis-eestlastest-inimkaubitsejad-kohtusse.d?id=65857900
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/eesti-turist-valetas-austraalia-politseile.d?id=64455990
http://www.postimees.ee/2722226/austraalia-saadab-eestlase-sokolaadi-varastamise-eest-riigist-valja
http://elumujal.blogspot.com.au/2013/06/nendest-ime-eestlasest-kes-mingil.html


Kurb, et eestlaste mainet niimoodi maha tõmmatakse. Olen märganud Facebookis Eestlased Austraalia kommuunis, et eestlase lemmik söök on ikkagi teine eestlane. Mõni inimene ei suuda kohe üldse oma arvamusi, koledaid märkusi endale hoida ja juba jälle on tekkinud konflikt. Sellepärast tahavadki paljud, kes Austraaliasse tulevad eestlastest kaugele eemale hoida.

Kel huvi, võib lugeda neid artikleid:
Austraalia on Eestile oluline
http://www.workpermit.com/news/2013-09-02/australia-issues-more-working-holiday-visas
https://www.immi.gov.au/media/statistics/pdf/working-holiday-report-jun13.pdf
http://www.immi.gov.au/media/statistics/pdf/visitor/2005-06-to-2009-10-whm-wah-visa-grants.pdf
http://www.vm.ee/?q=node/197 – Välisministeeriumi Austraalia info


** Ei garanteeri, et need numbrid õiged on. Ümardasin kõvasti ja võib-olla lipsas mõni viga sisse.


Lõpetuseks hoopis üks tore lugu:

Katre.