teisipäev, 25. märts 2014

Kuu aega Austraalias ehk uued tuuled puhuvad!


Esmaspäev - Rääkisin Graeme-ga hommikul ja ta pakkus meile võimalust veel siia jääda. Neil on meile veel töid teha anda, aga samas lubasid sõprade/naabrite käest küsida, kas me nende juurde tasu eest saaksime tööd tegema minna. Kui neile nüüd uued tegelased teada ei anna, et tulevad ja me enne täiskohaga töd ei saa, siis jääme siia edasi kindlasti.
Tööks olid kivid. Kalevipoja tunne on juba. Õeh..

Teisipäev – kes arvab, et tööks oli kivide tassimine, saab ennast õlale patsutada. Õnneks ei saa seda tööd päev otsa teha, sest juba kell 10 hommikul on päikese käes tööd teha täiesti piin. Õhtul läksime linna frisbee-t mängima. Ülivinge oli. Ma poleks uskunud, et ma suudan 2 tundi järjest joosta, aga võta näpust! Kuna ma olen õnnetusehunnik, siis võite kaks korda arvata, kes kukkus nii et kere sinine on? Seal pargis on mingi imelik muru ja see oli nii libe, et kokkuvõtteks oli mul „Mats! Ja maa ühendus!“ situatsioone kuskil 5. Mis seal ikka, mäng vajas mängimist. Meid oli mängimas kuskil 30 inimest ehk tekkis 4 meeskonda. Punkte keegi ei loe. See on täpselt see koht, kus öelda: „Tähtis pole võit, vaid osavõtt!“. Pärast mängu käisime jälle India restos söömas ja hiljem baaris. Tutvusime jälle mitmete toredate inimestega. Nende seas oli jälle üks rootslane ja päris mitu kohalikku. Igati vinge päev!

Kesknädalal lubasin endale pikemat und kui tavaliselt. Ärgates avastasin, et veidi (loe: päris jõhkralt) kange on olla ja lihased on seal, kus ma ei teadnud, et nad olla võivad. Tööks oli? Kivide vedamine... Ütleme nii, et see Kalevipoja mängimine on muutunud maru tüütuks. Kahjuks jätkub seda tööd veel mitmeks päevaks, sest seda saab teha hommikul kuskil tund või 2. Kes kannatab, see kaua elab, ah?! Päeva peale tegime toas tööd ja koristasime ehitussodi kui ilm juba jahedam oli. Meg üllatas mind ka jutuga, et kuigi meid taheti nädalavahetuseks Pauli juurde tööle, jääb see ära. Põhjuseks Pauli endise naise vastumeelsus meid omapäi nende juurde tööle jätta. See eksnaine tundub üldse selline, kes on harjunud oma rahapataka otsas istuma ja iga lisa kupüüri järel muutub üha ihnemaks ning kadedamaks. Meie sellepärast oma pead norgu ei lasknud. Õhtul öeldi veel, et saame neljapäeva vabaks, sest Meg ja Graeme lähevad kuhugi ära ja selle asemel teeme nendega hoopis laupäeval tööd.

Neljapäeval panime poistega kotid kokku ja läksime terveks päevaks randadesse aega viitma. Kokku käisime vist 4-s rannas Rockinghamist kuni Fremantle-ni välja. Väga ilus oli kõik ja esimene rand oli ülimõnus, sest olime seal peaaegu ainsad ujujad. Sain kinnitust, et ookeani vesi on märg ja soolane.
Olime farmist kaasa võtnud grillvorstid ja kuna rannas on üldkasutatavad grillid, tegime endale hotdoge. Kahjuks jäime mõnest vorstikesest ilma kui grillile selja pöörasime – kajakad tahtsid ka süüa. Rannas oli veel duširuum, mis Pat-i arvates on üks parimaid. Nimelt elas ta mõnda aega oma autos ja ärkas igal hommikul uues rannas. Isegi siis kui me grillisime, tulid ühed bäkkerid hipibussiga ja käisid pesus.



Vaatasime Penguin Island-it e saart, kus saab näha pingviine. Lähedal on võimalus ujuda delfiinide ja haidega.





Päikeseloojangu ajal käisime Fremantle-s, mis on ajalooline koht. Ja rohkem kunstiinimeste pärusmaa. Meenutab natuke Tartut, kus kõik on rahulik ja mõnus. Päikeseloojangut ma muidugi pildile ei saanud, sest siis kui võiks kaamera kaasas olla, jätan ma selle otseloomulikult autosse. Ahjaa.. Imelik oli see, et enamik kohti olid suletud juba kella 5st. Arvestades nende asukoht – rand ja turistikeskus, siis minu arvates oleks just mõnus õhtul jahedas seal kandis istuda ja lõõgastuda, aga ju siis nende meelest see ei ole nii hea mõte.

Õhtu lõpetuseks käisime rahvastepalli mängimas. Mängud lõppesid aga üsna kiiresti ja kella 10ks olime juba kodus.


Neljapäeva öösel ärkasin selle peale, et müristas. Kohale jõudis kauaoodatud vihm. Põõnasin kella seitsmeni ja ärgates oli päris jahe olla. Tuul, mis oli tugev juba siis kui me õhtul koju jõudsime oli öö jooksul veel tugevamaks muutunud ja meie varjualuselt katte pealt kiskunud. Elekter oli ära ja ilm oli jahe. Päeva peale läks ilm õnneks soojemaks ja mul õnnestus oma Austraalia esimene päikesepõletus saada kätele. Ilmselgelt pettis tuul ära ja seekord korjasime kive ka 5 tundi järjest. Aga vähemalt kui ära paraneb, siis olen ilus pruun ja päike vast ei võta nii hullult enam ära. Eks näe!
Päeval pikutasin punkris ja kui välja tulin, siis Meg ja Graeme olid ära läinud. Okei.. Küsisin siis teistelt et mis värk on, mõtlesime et äkki läksid poodi või kuhugi, sest meile ei öeldud ju midagi. Hiljem saime teada, et nad käisid Meg-i poja juures. Selles suhtes oli nõme käitumine, et elekter oli ära ja söögiga kitsas ja nemad lasevad lihtsalt jalga. Õnneks oli meil generaator ja pliit töötab gaasiga. Õhtul vaatasime veel filmi ka. Või noh, mina ja Pat vaatasime, sest Indrek jääb iga viimase kui filmi ajal magama.


Laupäev oli tööpäev, sest üks päev oli nädala sees ju vaba. Kui alguses oli jutt, et teeme tööd pererahvaga koos, siis mis te arvate, kuidas asjad tegelikult läksid? Otseloomulikult tegime ainult meie asju, sest nende päevad seisnevad youtube-ist oma vandenõuteooria filme vaadates ja niisama ringi surfates. Üleüldse on neil väga nõme suhtumine. Alguses ma ei pööranud väga tähelepanu kui nad ütlesid naljaga (?) kui sõbrad külla tulid, et näe, me saame puhata kui orjad (meie) töötavad. Praeguseks on aga näha, et nende suhtumine ongi selline. Meg istub päevad läbi arvutis, väites et kirjutab oma raamatut/teeb uurimustööd/tegeleb internetipoega ja Graeme töötab pool tundi garaažis, 2 tundi istub arvutis siis jälle arvutis. Ja õhtul enne õhtusööki lahjendavad kahepeale 2 pudelit veini paari tunni jooksul. Nii need päevad neil mööduvad KUI nad kodus on. Paar korda nädalas käivad nad veel mingitel loengutel, kus neile veel rohkem ajupesu tehakse.
Sel päeval mainiti ka, et meil on võimalus paariks päevaks Pam-i juurde appi minna. Meile sobis, sest Pam on äge ja saaks neist hulludest natuke puhkust.

Pühapäeva hommikul aga pakuti juba võimalust 2 nädalat jääda. Alguses pidi Pat maha jääma, aga lõpuks otsustas ta ikka kaasa tulla. Ja nii me pakkisime KÕIK oma asjad kokku, sest võib-olla ei ole meil enam Meg-i ja Graeme juurde üldse asja.. Elame, näeme.

Pam elab Bullsbrook-ist tunni aja kaugusel, Gingin-ist edasi. See koht on veel kaugemal tsivilisatsioonist kui Fantastic Farms. Lähim naaber on 3km kaugusel. Siin elavad Pam-i poeg Blade (Blaine?), tema girlfriend Fi ja Fi lapsed Tia ja Tina?. Ei jää need nimed kohe üldse meelde mulle..
Blade on 26, Fi 32, Tia 7 ja Tina 10. Tüdrukud on tõsised energiapommid ja väikesel tirtsul jutt jookseb koguaeg. Pärast esimest õhtut oleme võtnud missiooniks neid võimalikult palju ära kurnata kui nad koolist tulevad, sest muidu nad ajavad hulluks kõik.
Pererahvas on hästi tore esimese kahe päeva seisuga. Nad on naljakad ja sõbralikud. Pam isegi ütles meile, et me peaks rohkem lärmi tegema, sest võrreldes nendega oleme me väga vaiksed.

Farmis on hunnik loomi ka: 3 hobust – 1 on pime, üks on invaliid ja üks kõlbab ratsutamiseks; 2 koera – väike šnatutserikutsikas Jules ja Indi; 4 kassi ja kanad.

Mina ja Pat saime elamiseks karavani ning Indrek sai ööbima Pam-i töötuppa. Pühapäeva õhtu veetsime jutustades ja õlut juues. Pam on otsustanud, et ma olen tema drinking buddy (joomasõber), sest ma joon temaga sama marki õlut ja noh, olgem ausad, ma joon rohkem kui poisid kokku :D Sest nemad joovad max 3 purki kahe peale. Mina aga arvan, et kui õlle tasuta kätte antakse, siis pärast kuuma päeva tuleb võimalus ära kasutada.

Esmaspäeval ärkasime vara, sest siin läheb veel kuumemaks kui Bullys päeva peale. Alustasime Pam-i juurviljaaias rohimisega. Umbes 2 tundi kakkusime poistega 4kesi käsitsi maltsa välja kuni kõigil kopp ette viskas ja Blade tõi bobcati välja. Tõmbasime bobcatiga terve 10cm pinnast välja ja siis tõmbasime maltsa sealt lahti. Töö sai tehtud nagu naksti! Ainult, et seda ei tohi Pamile mainida, kes meile bobcati kasutamise eest aiamaal kindlasti üle küüru annaks. Sellega sai meie tööpäev läbi kah, ülejäänud päeva istusime varju all ja jutustasime niisama. Ahjaa, kuna meil on siin rallimehi, siis mõtlesime, et küll oleks äge siia liiva sisse mingi rada teha. Mõeldud – tehtud! Pat läks oma väikese äbarikuga taha, kus oli rohkem lahtist liiva ja jäi naksti põhjale kinni. Kui ta seda 4-veolisega välja tõmbama läks, siis suutis selle ka sinna sisse kaevata. Meil oli nalja kui palju. Õnneks sai mõlemad välja üsna kiiresti. Õhtul kui tüdrukud koju tulid, mängisime ühiselt palli ja juba oligi õhtusöögi aeg. Kuna õhtust sööme kuskil 8 ajal õhtul, siis pärast kõhu täis saamist on kõigil hull uni ja kella 10 aeg oleme juba kustunud.

Siin tuleb ette vaadata, et mõne mao otsa ei koperda. Blade on aiamaal 2 korda Western Browni näinud, kellega ei taha vist keegi kohtuda. Ja kuna ümbruses on soo, siis on neid seal päris palju. Aeda tulevad nad selle pärast, et seal on niiske ja taimede all saab varjus olla. Mina igatahes loodan, et ei pea ühtegi nägema.

Teisipäeval jätkasime rohimist. Kuna meil on päevas ainult 5 tundi tööd vaja teha, siis otsustasime, et teeme u 3 hommikul enne kui kuumaks läheb ja ülejäänud õhtul. Täna on vihma võimalus ka ja no, ei saa mainimata jätta, et siin kandis oodatakse vihma ikka väga-väga! Mina olen õnnelik isegi siis kui on pilved, sest see teeb päeva juba mõnusamaks. Kuum on ikka, aga talutavam.

Eelmisel nädalal frisbee-t mängides nägin ühte aussie kutti, kes kasutab võimalust ja läheb samamoodi nagu me siin oleme (töö-ja puhkuseviisaga) Rootsi aastaks. Esimene austraallane, kellest ma tean, et seda võimalust kasutab. Pole varem isegi lugenud ühegi kohta. Sest olgem ausad.. euroopas on bäkkerite palju raskem tööd leida kui siin. See kutt plaanib alguses Stockholmis olla ja siis võimaluse korras Norra tööle minna.

Siin farmis ei ole ka absoluutselt telefonilevi. Õnneks on wifi, mis pole küll kõige kiirem, aga ajab asja täitsa ära.
Esimeste päevade üldmuljed on väga mõnusad – koht on äge, inimesed toredad ja süüa saab hästi. Mis elult veel tahta? Noh.. palka tahaks ka töö eest, aga see on ka ainuke asi.

Pat-i pool karavanist

Minu tagasihoidlik kodu

Ümbrus uues kohas.

Meie karavan


Põhiline elu käib siin kuuri all. Seal on kööginurk ja söögilaud, vasakule seina taha jääb Pam-i tuba, telekatuba ja Indreku magamisas.


Väike varjualune. Eriti mõnus on kuuma ilmaga istuda seal, sest vasakult ülevalt jookseb voolik, kust tuleb"uduvihma".

WC on veel huvitavam kui eelmises kohas. Seekord puudub isegi katus. Haha :D Aga noh, asjal olles saab hobuseid vaadata.

Hobuste aed ja kanad on ka seal.


Juurviljaaed.

Jules, väike monstrum.


Pat näitab oma oskusi (või nende puudumist :D)


Jules ja Indi



Kes ennast sisse kaevab, peab ise välja ka kaevama!

Tia, energiapall!




Selleks korraks lõpetan!

Katre.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar