laupäev, 8. märts 2014

Eluke veereb


Teisipäeva õhtul tõusis jälle kole tuul, aga seekord olin ettevalmistanud ennast. Panin varakult soojalt riidesse ja aknad kinni ja nii sai öösel ilusti magatud. Hommikul Indrek rääkis, kuidas oli hiirega võidu pabertsekki tirinud. Jube julged hiired siin ikka.
Läksime üsna varakult linna, et tööbüroos käia. Astusime läbi TheJobShopist, aga kasu polnud absoluutselt. Kõik on netipõhine, aga meil on kasutajad juba olemas. Kui jutule saime, siis tädi ütles, et tööd on kogemustega inimestele ja sedagi vähe ning kui kahekesi ühte kohta tööle saamisest võime vaid unistada. Nojah, mis seal ikka. Ühest hostelist käisime ka läbi, päris vinge nägi välja, aga meie jaoks jällegi kasu polnud..

Siis võtsime sammud Kings Parki, mis on selline koht Perthis, kus näed peaaegu kogu linna kõrgelt. Läksime sinna Jacob´s Ladderi (Jacobi redel) kaudu, mis oli pikk trepp (245 sammu). No, mis te arvate, kas ma surin seal või jah? Mina olin hädine, aga teised jooksid üles – tundus et populaarne paik tervisesportlastel. Park ise oli väga ilus, kaetud kunstmuruga ja vaated olid ikka fantastilised. Istusime ja jalutasime seal vist paar tundi. Kui kodu poole läksime, käisime kesklinnas ühes kebabi kohast läbi, et kõhtusid täita. 13 dollari eest sai suure kebabi, friikad ja joogi. Päris hea diil ma ütleks, mina sain terveks päevaks kõhu täis.
Jacob´s ladder ehk 245 astet. Öäkkkkkk

Kui pole pilti, pole kohal käinud..

Kings Park

Vaade peaks olema jõele

Selline on elutuba/köök

Meie magamistuba, magame õhkmadratsil.

Aed maja taga

Dušinurk jääb peitu ja vets ka.

Tyson

Elutuba teiselt poolt

Indrek lauatamas.



Kodus saatsime jälle cv-sid laiali ja uurisime muid võimalusi. Väga tavaline tegevus meil. Seejärel läksime longboardiga ( pikem kui rula) natuke sõitma ja pilte tegema. Õigemini indrek sõitis ja mina tegin pilte. Mul lihtsalt ei ole tasakaalu sellise asja jaoks ja Austraalias ei taha proovima ka hakata, et ennast päris puru kukkuda. Käisime kõrgemate küngaste otsas siin majade vahel.

Õhtul rääkisin veel kodustega skype-s, sest varsti ei pruugi enam väga tihti netti saada ja kui ongi nett, siis ei pruugi see olla piisavalt hea skype jaoks. Hea teada, et perekond on 100% selja taga ja hoiavad kõvasti pöidlaid. Aitäh! :)

Otsustasime ka seda et kui lähipäevil tööd ei leia, kasutame vabatahtliku võimalusi, kus saab tasuta majutuse/söögi siis kui teed u 5 tundi päevas tööd kellelgi farmis.

Neljapäeva hommikul vaatasin omale meilidesse ja oh imet, olime positiivse vastuse saanud ja lõunaks oli kokku lepitud, et saame reedel 2-ks nädalaks farmi, mis asub Perthist 1h bussisõidu kaugusel. Vabatahtliku kogemus tuleb ainult kasuks, sest enamus tööandjad tahavad et sul oleks kohalik kogemus olemas ja et neil oleks võimalus kellelegi helistada ja küsida  sinu kohta. Ja nii saame me ise targemaks ja ei pea linnas töötuna olles kuskil hostelis raha magama panema. Loodetavasti selle 2-nädalase vabatahtliku perioodi jooksul saame leida ka tasulise töökoha.


Tõsistel teemadel arutledes.. Siin Austraalias on laste kasvatamisega paljudel probleeme. Nimelt siin Bryce juures elades on maja teine pool ühe pere käes. Ja ei möödu päevagi kui see pereema oma lapse peale ei karjuks. Lihtsalt hüsteeriliselt lõugab ja ähvardab lüüa. Laps tundub nii paari aasta vanune olevat. Muidugi ta tahab kolada ja mõnikord tõmbab mõne asja laualt maha, aga see ei anna õigust lapsega nii käituda. Ma vist olen varem ka kirjutanud, et selliseid emasid olen näinud ka rongis. Siin ei tundu olevat sellist asja, et sul on mingi "filter", mis aitab jälgiga, mida avalikus kohas suust välja ajad või teed. Mitmed emad karjuvad kõvasti ja ropendades oma laste peale avalikes kohtades, ähvardavad neid lüüa ja mõnikord annavadki laksu.. Samal ajal vaatavad kõik teised pealt.. õigemini teesklevad mujale vaatamist ning ei sekku asjasse. Meil põhjamaades oleks sellise asja peale ammuilma lastekaitse kodus.
Siin ei ole inimestel üldse sooja ega külma, mis neist arvatakse. Avalikes kohtades on näha tülisid, noored kutid räägivad üle rongi, kuidas nad on kõvad mehed ja mingit tšikki panid ning noored isad lastega, kes samal ajal kui laps kärus istub jõhkralt suitsu kimuvad ja õlut libistavad. Üsna kurb on sellist vaatepilti jälgida. Ma ei väida, et meil sellist asja ei toimu, aga pigem siiski kinniste uste taga.

Jätkub ..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar