Hipide nõiamaja!

Tere taas!

Neljapäeva öösel jõudis Bryce alles kell 1 öösel koju ning ei lubanud meil magama minna, sest ta tahtis meiega Vana Tallinnat juua. Nagu arvata võib, siis meie kahekesi sellest väga vaimustuses polnud, aga Bryce-le täitsa meeldis. Natuke istusime ja jutustasime elust olust ja õpetasime talle eesti keelt ka. Kuigi praeguseks on tal raudselt kõik meelest läinud..

Selgus ka, et Bryce alustas couchsurfiga selleks, et suvel (euroopa suvel) 3 kuuks ise Euroopasse seiklema minna ja sama „teenust“ kasutada. Kahjuks Eestisse ta sel hetkel ei jõua. Plaanides pidi olema Itaalia, Hispaania, Inglismaa, Saksamaa (Oktoberfest) ja mõned muud riigid.

Ahjaa, ja selline huvitav asi ka, et Bryce ema käib tema juures koristamas raha eest. Ja et tal on vennad-õed natuke segased ja suhtlevad segastega. Hehhee. Üks aasta juhtus see, et tal vend elas maja kõrval karavanis ja siis selle kuti eks-tüdruk tuli, pani maja ees ühe puu põlema ja lootis et tule edenedes põletab ka karavani maha. Normaalsed plaanid mõnel?!

Hommikul pakkisime veel viimased asjad, sõime nii palju oma asju kui kannatas ja umbes kella 2 aeg hakkasime rongile astuma. Ausalt ka, MIDA KURADIT MA MÕTLESIN, ET NII PALJU ASJU VÕTSIN?? Ei jaksa vedada kui väljas on 40 kraadi kuuma. Lolllollloll.

Ühes rongijaamas tulid siis meie uued nö. Peremehed Meg ja Graeme (häälda: greiham) meile vastu, et nende mägedes asuvasse farmi sõita. Koha nimi on Bullsbrook kui keegi tahab googeldada. Ümbruses on väga palju viinamarjaistandusi, farme hobustega jne. Väga ilus koht! Igal põllul oli kümneid känguruid, mis meile tundus äge, aga kohalikele on suureks vaevaks kaelas.

Magama pandi meid maa-alusesse punkrisse, mis on ehitatud tulekahjude tarbeks. On ju teada tuntud fakt, et Austraalias on päris jõhkrad tulekahjud kuumal ajal. Neil oli eelmine aasta olnud juhus, kus maha põles väga suur maa-ala nende ümbruses ja tuli peatati just enne seda kui see nende tee ületas. Täna nägime ka seda ala ja tule kahju on näha siiani.

Natuke siis meie uutest võõrustajatest:

Meg – naine umbes kuldsetes kuuekümnendates. Tõsine hipi! Mees on tal ilusti käpa all – kui ütleb hüppa, siis mees küsib kui kõrgele. Hästi otsekohese ütlemisega, mis mulle isegi meeldib. Ei pea mõistatama, kas kõik on okei ja kas abi on vaja. Tal on paar last, konkreetses numbris kindel ei ole, aga vähemalt 1 tütar ja 1 poeg peaks olema. Tütar on hull seiklejahing. Sai just 25 ja eelmise aasta veetis Euroopas ringi hääletades. Üksi. Läbi Iraani, Gruusia ja muude selliste pool-kahtlaste riikide. Minu poolt ikka palju respekti sellele tüdrukule. Võib-olla saame isegi kohtuda.

Tööks on koerte aretamine – mini šnautserid. Hetkel on tal 4 koera ja 8 kutsikat. Ühe kutsika hind on 2600 dollarit, mis tema väitel on Austraalia kõrgeim hind. Tööd teeb ta kodust. Lisaks peaks olema ka loomaarst, mingi internetimüügi värk on käimas ja tõenäoliselt teeb veel midagi. Tegus inimene.

Graeme – sama vana, koos on nad elanud u 10 aastat, siin farmis 5 aastat. Tegeleb vanade autode restaureerimisega peamiselt. Oleme kuulnud ka mitmetest investeeringutest. Ehitada oskab ka vist päris hästi. Tal on oma lapsed kuskil. Praegune naine on vist 4-jas :D. Graeme on päris Uus-Meremaalt.

Pat – kanadalasest vabatahtlik, kes ei ole siit farmist u 6 kuu jooksul ära läinud. Hästi vaikne kutt ja hoiab omaette. Kui küsida, siis vastab, aga ei ole lootust, et ise rääkida tahaks. Meile räägitud jutu järgi on nad üritanud Pat-ile kordi öelda, et ta jalga laseks siit, aga tüüp ei võta kuuldagi ja tunneb ennast väga mugavalt. Tema järgi peab söögi tegemisel arvestama – kutt ei söö juustu ja tarbib ainult teatud firma piima ja mis muud sada häda. Hästi huvitavad süsteemid on siin farmis, millest ma juba teisel päeval võiksingi jutustama jääda.

Koht, kus nad elavad on tegelikult kuur/garaaž/ladu, sest maja ehitamine on alles pooleli. Maja nimeks tuleb The Witchs House e. Nõia maja. Kui kunagi võimaluse saan, panen plaanidest pildi ka. Idee tuli sellest, et mingit filmi vaadates nägid seda maja ja mõtlesid omale ka midagi sellist ehitada. Ja ausalt öeldes see ikka hakkabki nõia maja moodi välja nägema. Täna räägiti, et nad hakkavad oma maja plaani edasi müüma – küsivad paar tuhat dollarit plaani kohta ja huvilisi pidi olema juba mitmeid. Jälle raha tiksub. Maja ehituse lõpetamiseks läheb väidete kohaselt aasta lõpuni, aga ma ausalt kahtlen selles. Praeguseks on valmis ainult keldri osa.

Kuna nad hipid on, siis ilmselgelt koristamine ei ole prioriteet. Köögis on isegi silt, mis ütleb „A clean house is a sign of a wasted life“ ehk „Puhas maja on märk raisatud elust“. See tähendab siis seda, et kappidel/riiulitel oli umbes 1cm paksune tolmukiht, mis väidetavalt oli 3 nädala jooksul tekkinud. Hehhee, nalja teete või? Põrandatel oli igasugust sitta, sipelgad siblimas on täiesti tavaline nähtus, rääkimata ämblikest. Täna oli meil Indrekuga au enamus seda jama ära koristada. Või noh kui ma nüüd aus olen, siis ega seda kohta ei saaks kunagi korralikult puhtaks. Eriti kui selline elujuhis on eeskujuks võetud.

Farmis on lisaks inimestele 4 täiskasvanud koera, 8 kutsikat, 2 lammast, hunnik kanu ja parte, vihmaussikasvandus, 2 kassi ja tüütused kängurud, keda siia ei taheta.

Meg ja Graeme on sellised inimesed, kes usuvad erinevaid vandenõuteooriaid – et 9/11 oli sisetöö; pangad on maailma hukatus, advokaadid/juristid on kõik valitsuse kinni makstud ja kõik muu selline. Neil tundub päris suur tutvusringkond selliseid inimesi olema. Täna just käis üks suhteliselt suvaline tüüp, kes sama juttu rääkis. Nad valmistuvad majanduskrahhideks – ostavad kokku väärtmetalli ja muid asju, mis tulevikus kui raha kasutu on, neile kasuks tulevad. Ühtlasi on paljud asjad orgaanilised – komposti teevad, kasvatavad oma taimi, vetsus tulevaid saadusi kasutavad komposti tegemiseks ja palju palju asju veel.

Vetsust täpsemalt. Nimelt on vetsuga selline süsteem, et see on välikäimla, mis on prügikast. Reaalne prügikast, mis on natuke maa sees ja siis kui häda tehtud, viskad mingit jama peale. Tore on veel see, et see pole mingis puuputkas, vaid keset õue on sinise koormakatte all peldik. Pärast kui prügikast täis, siis nad kasutavad seda kompostiks jälle kuskil. Maalähedased inimesed. Aga kuuldavasti on see vetsusüsteem siit nii mõnegi vabatahtliku pärast ühte päeva ära peletanud. Meie oleme aga tugevad eestlased ja peame vastu.

Punker, kus me elame on betoonplokkidest ehitatud maa alla. Peale on visatud liiv. Esiteks tule kaitseks ja teiseks selleks, et kohalik omavalitsus seda ei näeks, sest sellest võib mingi jama tulla. Sees on kaks madratsit ja mingi riiul, puhur, tagavara söök ja hunnik veini. Alguses kontrollisime oma madratsite alused ära, sest maod ja ämblikud, eksole?! Õnneks oli kõik elukatevaba. Või noh, seintel ja põrandatel lasid ämblikud ja sipelgad ringi küll, aga see on tavaline. Madratsite kohal on meil putukavõrk ka igaksjuhuks. Päris tore on seal elada.

Hommikul ärkasime kell 6.15, et minna Megi ja Graemega koertega jalutama paari kilomeetri kaugusele parki. Alguses kokku lepitud 6.30 stardist sai kella 7ne start, aga polnud viga, sest hommik oli megamõnus. Täpselt paras temperatuur ja ümbruskonnas on vaadata paljut. Tegime 2km ringi ja koju tagasi hommikust sööma. Mis toob meid omakorda järgmise osani selles loos..

Tšilliõnnetus. Hommikuks pakuti röstsaia omale sobiva kattega ning kohvi/teed. Mina valisin kohvi ja moosi. Valida oli siis kahe moosi vahel – maasika ja apelsinimarmelaad. Esimese sõin maasikaga, siis mõtlesin et proovin teist ka. Okei, võtsin purgist. Vaatasin, et konsistents on veidi imelik ja panin ainult saia ühe nurga peale. Võtsin selle ampsu ja JOHHHAAIIDIII kus mu suu hakkas põlema. Ma ei ole tšilli fänn üldse ja see oli mingi kodutehtud kraam ka. Appi! Võtsin kähku piima peale ja sõin edasi, ise õhku ahmides. Õnneks möödus suhteliselt kiiresti see „mu suu põleb ja keel kukub välja“ tunne.

Tanel/Daniel. Nimelt on siin farmis olnud enne meid vist 3 eestlast. Üks paar ja siis pikemat aega Tanel, neile Daniel. See tüüp on siin elav legend, me oleme temast selliseid jutte kuulnud, et suu jääb ammuli ja heal juhul oskad öelda: WOW. Ühesõnaga tegemist on eesti elumehega, kellele väga meeldis kanepit popsutada ja juua ning hiljem näiteks oma tsikliga sõitma minna siia käänulistele mägiteedele ja kängurute vahele. Siis oli ta riigist pmst välja visatud, sest hilines pärast teise aasta viisa lõppu 3 päeva riigist väljumisega. Tagasi teda ei ole lastud. Kutt oli küll üritanud partneri viisa peale saada, aga mõned päevad enne mingit asja oli tal tüdruk asja ära lõpetanud. Selle peale oli Tanel sõitnud Balile ja mis siis? Tüdruk läks otseloomulikult järgi, sest ei suutnud temata elada. Praegu peaks see elav legend viibima Ameerikas. Tanel, kes iganes sa oled, me tahaks sinuga ükskord kindlasti kohtuda.

Täna käisid neil ka vanad sõbrad külas, kes kutsusid meid enda juurde ka vabatahtlikeks. Nad elavad Armadaleist natuke edasi Jarrahdales. Maja pidi olema mägede vahel ja ehitusjärgus. Päris põnev! Kui võimalik, siis tahaks küll minna vaatama.

Mis veel?

Nad ei oska meie nimesid öelda. Mina olen kas Kat, Katie või miski muu põnev nimi, mis parasjagu neile pähe tuleb. Indrek on aga Indi. Nad lihtsalt ei suuda neid välja hääldada.. Bryce sai küll hakkama. Täna käinud külalised soovitasid meil üldsegi mingid uued indentiteedid välja mõelda, et asja väheke vürtsitada, mis pole iseenesest üldsegi paha mõte.

See sai nüüd küll massiivne postitus, loodetavasti on põnev lugeda ka?! Kirjutage mulle tagasisidet kuhugi! Mingi päev katsun panna üles pilte, et oleks selgem pilt, kus? Kes? Mis? Ja kuidas?.

Seniks aga..

Musid/kallid/tsaupakaa!

Katre.

PS! SIIN EI OLE ABSOLUUTSELT TELEFONIDEL LEVI. SEEGA HELISTADA EI OLE MÕTET! INTERNET AGA TOIMIB JA VAST SAAN KA SKYPE-DA!!